Apotheka netiapteegi proviisor Merilin Nurk räägib, et esmalt tuleb puhastada haav ja selle ümbrus. "Puhastamiseks sobib füsioloogiline lahus ehk 0,9 % NaCl lahus või kui parajasti midagi muud käepärast võtta ei ole, siis ka leige voolav kraanivesi," õpetab ta. Seejärel tuleks haav ja selle ümbrus desinfitseerida vältimaks põletiku tekke ohtu.
Antiseptikum peab Nurga sõnul olema piisavalt laia toimespektriga ega tohi kuivatada või kahjustada haava. Seepärast võiksid piiritust sisaldavad antiseptikumid ja niisked piirituselapid jääda pigem käte ehk terve naha puhastamiseks, mitte haavade raviks.
Hoidu briljantrohelisest ja joodist
Kaasaegsest haavaravist rääkides lausub proviisor, et tänapäeval ei ole haavaravis enam esmavalik vesinikperoksiid, sest see kahjustab haava kudesid ning takistab naha iseeneslikku paranemist ja omab mittesoovitavaid koostoimeid teiste haavaravis kasutusel olevate ainetega. Seetõttu seda enam pigem ei soovitata haavade ravis kasutada.
Vastunäidustatud on ka omal ajal väga levinud briljantroheline, kaaliumpermanganaat ning joodi tinktuur. Need kipuvad haava kuivatama ja samas muudavad haava värvust ning nende alt pole võimalik võimalikku põletikku või punetust tuvastada.
Merilin Nurk räägib, et ka värskeid põletushaavu ei ravita enam dekspantenooli sisaldavate vahtude, kreemide, salvidega, sest need tekitavad nahale kiletaolise kihi ega lase kuumusel põletuse kohast väljuda. "Esmaabis on aga tähtis põletusekoht kiirelt jahutada, et takistada nahakahjustuste süvenemist," räägib ta, et põletuse puhuks on apteegis olemas spetsiaalsed kiiresti jahutavad suure veesisaldusega geelid, mis sisaldavad teepuuõli.
Haavaravis, valu leevendamisel ja ka põletiku alandamisel ei maksa ravimtaimede kiirele toimele loota. Merilin Nurk nendib, et rahvameditsiin sobib pigem mitmete probleemide ennetamiseks, mitte haava hoolduseks, sest see võib viia haava saastamiseni.
Enamik haavu vajab paranemiseks niisket keskkonda, mistõttu ei soovitata haava ilma sidemeta lahtiselt õhutada ega kuivatada. Haavahooldustoodetel on proviisori sõnul aga mitmeid erinevaid omadusi, seetõttu sõltub toote valik haava seisundist – selle sügavusest, värvusest, eritusest, infektsiooniriskist. "Näiteks pindmine haav vajab katmist (näiteks kaasaegse hüdrokolloidse plaastriga), sügav ka haavakanali täitmist (näiteks hüdrogeeliga), kõrge infektsiooniriskiga haava korral sobivad hästi hõbedaioone sisaldavad plaastrid ja haavapastad," loetleb ta.
Kindlasti tuleb haaval pidevalt silma peal hoida ning vajadusel vahetada seni kasutatud haavahooldustoode sobivama vastu.
Hüdrokolloidplaaster asendab sidet
Haava võib katta ka plaastriga, kuid seegi pole Nurga kinnitusel tänapäeval enam kaugeltki lihtsalt marlitükikesega kleepuv teibijupp. "Põletustele, villidele, lõikehaavadele, marrastustele ja kriimustustele sobivad uudsed hüdrokolloidplaastrid, millel plaastri hüdrokolloidne osa kiirendab haava paranemist, leevendab valu ja takistab põletiku tekkimist," räägib ta.
Nende plaastrite kiituseks on tõik, et hüdrokolloidmass vedeldub kokkupuutel haavaeksudaadiga ja moodustab geeli, mis väldib plaastri kleepumist haavale ning loob soodsad tingimused paranemiseks. "Hüdrokolloidplaaster on hea kaasaegne alternatiiv haavavõrgule ja sidemerullile," kinnitab proviisor, et apteekrilt nõu küsides on suur tõenäosus saada oma haavale parim ravi.
Ta paneb lisaks südamele, et kui vigastustega kaasneb valu ja palavik, tuleks pöörduda arsti poole ja olla oma tervise suhtes eriti tähelepanelik, sest mitte õigeaegse ravi tagajärjed võivad olla tõsised.
Kommentaarid