Keha

Tõmba juhe seinast ja läki spaasse! (3)

Kristiina Traks, 11. september 2015 14:50
Foto: TIINA KÕRTSINI
Eesti umbes nelikümmend spaad on justkui loodud mõnusa sügispuhkuse veetmiseks. Paljud neist asuvad ka looduslikult kaunites kohtades ehk et lisaks mõnusatele protseduuridele saad imetleda ka Eestimaa ilusat värvilist sügist.  

Spaad on Eestis tegutsenud ligi 200 aastat ning kui vahepeal võis tunduda, et meie spaad on mõeldud vaid välisturistidele, avastavad ka eestimaalased aina enam neid mõnusaid ja moodsaid puhkamiskohti. Eesti Spaaliidu tegevjuhi Aire Tofferi sõnul oli eelmisel aastal oli umbes 40 protsenti kõikidest spaades ööbinud külastajatest eestlased ja see on aegade suurim protsent. „Eks siinsete inimeste spaapuhkuse ostuotsused on paljuski tingitud ka sellest, et palju on erinevaid sooduspakkumisi ja kampaaniaid. Lõplik otsus spaasse lõõgastuma minna tehakse aga tihti siiski spontaanselt,“ räägib ta.

Samal teemal

Spaades meeldib käia kõigil – lapsed armastavad neid veekeskuste tõttu ning perekonniti on nädalavahetus spaas armastatud nädalalõpu veetmise võimalus. Spaa kinkekaart on ka suurepärane kingitus – miks mitte rõõmustada oma lähedasi mõnusa mõnepäevase puhkusega! Samuti on ka paljud firmad avastanud toreda viisi oma töötajate tänamiseks – saadavad nad mõneks päevaks spaasse lõõgastuma.

Kahte liiki spaad

Spaasid on laias laastus kahte liiki – ravispaad (medical spa) ja heaoluspaad (wellness spa). „Ravispaad on hinnatud nende külastajate seas, kes ootavad eelkõige raviprotseduure. Kõikidel ravispaadel on Terviseameti väljastatud nn taastusravi litsents ning nendes asutustes on tööl taastusarstid, füsioterapeudid, erinevate raviprotseduuride tegijad jne. Kui üldiselt arvatakse, et ravispaad on pigem eakamate inimeste jaoks, siis soovitan ka noorematel ja täistööjõus inimestel võtta pakette ravispaades – lihaspinged kummitavad ületöötamise tõttu juba ka noori inimesi ning puhkus ravispaas on hea viis ennetada tõsisemaid tervisevaevusi,“ selgitab Toffer. „Ravispaadesse tulijad vaatab arst üle ja annab oma soovitused. Samas ei maksa karta sõna „ravi“, sest nende pakettide ostmiseks ei pea inimene sugugi haige olema. Lõõgastust ja ehk mõne häda ennetust vajame kõik ning just see on ravispaade mõte.“

Heaoluspaast leiab erinevaid kehahoolitsusi, massaaže, iluteenuseid ja muidugi ka lõõgastusteenuseid.

Spaasid on Eestis palju, nad on väga erineva suurusega, asuvad üle Eesti laiali ning pakuvad ka küllalt erinevaid teenuseid. Kuidas siis leida endale kõige sobivam puhkamiskoht?

Toffer soovitab võtta spaade kodu­leheküljed ja põhjalikult pakutavat uurida. Tõsi on see, et mõned spaad on suunanud oma tegevused pigem vanematele inimestele ja lastele ei pruugi seal leiduda piisavalt põnevat tegevust. Näiteks on läbi aegade Eesti eakamate inimeste lemmikspaa Värska Sanatoorium. On ka lõõgastuspaiku, mis on suunatud just lasteta inimestele ja kuhu ei ole soovitatav lapsi kaasa võtta. Nii näiteks pakub Viimsi Spa võimalust lõõgastuda ilma lasteta – Spa18+ kolmetunnine lõõgastus on mõeldud vaid täiskasvanutele ning kellel kodus lapsehoiuvõimalust pole, saab jätta lapsed lõõgastumisajaks spaa lastekeskusesse mängima.

Üldiselt panustavad spaad jõudsalt laste tegevustesse ning lastega pered on neisse ka väga oodatud. Ehitatakse juurde lastetubasid, korraldatakse lastele vahvaid mänge, meisterdamisi ning pakutakse spetsiaalselt lastele mõeldud hoolitsusi.

Kes aga mäletab endisaegseid sanatooriume ühes pikkade pimedate koridoride ja arstilõhnaga, peaks Tofferi sõnul minema neid vanu paiku uuesti vaatama. „Sa võid üllatuda, sest kõik endisaegsed sanatooriumid ehk tänased ravispaad on teinud läbi väga põhjaliku uuenduskuuri. Endisaegsest nostalgiast ei ole järel midagi,“ ütleb Toffer. 

Küsin Tofferilt ka soovitusi, mida silmas pidada spaasse minnes. „Kõige esimene soovitus – võta puhkust!,“ toob ta välja täiesti universaalse soovituse. Edasine sõltub juba ajast ja ka rahalistest võimalustest. Kui aega napib, piisab ka paaripäevasest lõõgastusest, samas ravi eesmärgil soovitab Toffer ette võtta nädalase kuurortravipaketi.

Üldiselt tasuks oma plaanid teha varakult, sest asja viimasele hetkele jättes võib halva üllatusena selguda, et väljavalitud spaas soovitud kuupäeval vabu tube enam polegi. Eriti kriitilised ajad on koolivaheajad ja ka paljud nädalavahetused, seevastu nädala alguses on tavaliselt spaades vaiksem. Siit ka erinevad hinnad – ööbimine ja protseduurid on üldiselt veidi odavamad nädala esimeses pooles, kallimad aga nädala lõpupoole.

Toffer soovitab ette broneerida ka hoolitsuste ja protseduuride ajad, sest kohapeal võib selguda, et sobivaid vabu aegu enam polegi.

Põhjaliku ülevaate Eestis tegutsevates spaadest leiab spaaliidu kodulehelt www.estonianspas.eu. Seal on ka viited iga ettevõtte kodulehele ning saab erinevate spaade teenuseid juba täpsemalt uurida. Kusjuures tasub võrrelda teenuste kirjeldusi, sest mitte kõik spaad ei paku ühesuguseid teenuseid, vaid vastupidi – üritavad klienti üllatada just erinevate teenustega.

Milliseid protseduure võtta, jääb igaühe enda otsustada. Läbi aegade on spaakülastajate lemmikuks klassikaline massaaž ning sügis-talvisel perioodil tahetakse end turgutada ka soolakambris. Toffer soovitab julgelt proovida kõike, mis tundub põnev, uus ja eksootiline. Ega teistmoodi seda oma lemmikut ei avastagi, sest spaad pakuvad kokku mitut sada erinevat protseduuri.

Võrdle spaade pakutavaid teenuseid leheküljel www.estonianspas.eu

 

Kas teadsid, et...

  • Eesti spaatraditsioonide alguseks loetakse 1820. aastaid, kui avastati Haapsalu ravimuda tervistav toime.
  • Just mudaravilate rajamisega Eestisse seostatakse 19. sajandil tollase uue majandusharu turismi teket.
  • 1830. aasta suvel viibis Haapsalu kuurordis juba 260 supelvõõrast.
  • Haapsalu meremuda oli see tõmbenumber, mis meelitas Haapsallu tervist parandama nii Vene tsaari õukonna kui ka Peterburi kõrgintelligentsi.
  • II maailmasõja ajal sai Pärnu kuurortist paik, kus turgutati rindelt ravile ja puhkusele saabunud sõdureid.
  • Nõukogude defitsiidiajal oli tuusik sanatooriumi kättesaadav vaid valitutele, peamiselt töölistele. Eesti sanatooriumid olid kuulsad üle liidu – näiteks Estoniasse tuldi lähedalt ja kaugelt ning koguni 24ks päevaks, sest just nii kaua kestis toona tuusik sanatooriumi.

 

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (sügis 2015), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.