Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
12. september 2015, 16:27

Body Combat – tund täis võitlust kujuteldava vaenlasega (2)

Rühmatreening ei ole kindlasti vaid muusika taktis kepslemine, vaid sobib väga hästi ka meesterahvale. Tamro Baltikumi kaubakategooriate juht Krister Tamm proovis MyFitnessi Pärnu klubis Body Combati trenni ja sattus vaimustusse.

Body Combat põhineb enesekaitsevõtetel ja võitluskunstidel ning sisuliselt on tegemist ägeda võitlusega muusika saatel. Sellepärast nähakse mehi neis treeningutes ka suhteliselt tihti. Päeval, mil Krister Body Combatis käis, sattus ta aga olema ainuke tugevama soo esindaja. Veel on meeste lemmiktrenniks rühmatreeningutest Body Pump. Teadagi – kangid, raskuste tõstmine.

Krister on ka muidu sportlik. Kuni 10. klassini tegeles ta Kreeka-Rooma maadlusega, edaspidi on olnud suureks armastuseks korvpall, mida ta vähemalt korra nädalas mängib. Suvel käib Krister jooksmas ja on osalenud ka mitmetel rahvajooksudel. Maratoni pole küll veel tihanud ette võtta, kuid poolmaratoni küll. Saalitrennidest on Krister enne kokku puutunud Body Pumpi, jooga ja strechinguga.

Et Krister polnud enne Body Combatis käinud, uuris ta netist enne natuke ette, mis teda trennis ootab. „Tahtsin teada, mis mind ees ootab ja et ma ikka sobivaimad riided selga paneks,“ selgitab ta. Riietus peakski olema mugav ja sportlik, jalanõud libisemiskindlad. Mingit erivarustust selles trennis aga vaja ei lähe.

Kerge soojendus ja siis täiega peale!

Treening algas kerge soojendusega, mille käigus õpiti (või korrati üle) peamised liikumiskombinatsioonid. Ja siis läks lahti!  „Klobisime kujuteldavaid vastaseid käte ja jalgadega. Hästi palju oli poksielemente, jalalööke, täielik võitlus,“ kirjeldab Krister. „Mina olin seal esimest korda ja muidugi ma kippusin teistest maha jääma, läksin omadega segi. Teised aga tundusid kõik vanad kalad olema ja ikka väga ägedasti võitlesid.“

Kombinatsioonid olid Kristeri sõnul algajale esimeseks tunniks ehk natuke keerulised, kuid samas on ta kindel, et järgmises tunnis oleks juba palju lihtsam. „Mulle meeldis ka väga see, et kõik harjutused tehakse oma keharaskusega – abivahendeid ei kasutata,“ ütleb ta. Krister kiidab ka trenni head muusikat, mis ei lasknud mõtetel uitama minna ja hoidis täiega trenni juures.

Jõusaali treeninguga ei anna Body Combatit Kristeri sõnul aga üldse võrrelda. Jõusaalis kipud ju viilima, istud niisama pinkidel, ajad inimestega juttu, jalutad ringi – Body Combatis aga polnud selliseid vabu hetki. „Ma vahepeal ikkagi natuke kella piilusin, et kaugel me juba oleme. Isegi joogipausid olid selles trennis väga kiired – väike lonks ja kohe edasi. Hästi intensiivne trenn ja efektiivselt veedetud tund. Minul tuli higi juba esimese 10 minutiga,“ kiidab ta.

Järgmisel päeval tunned, et käisid trennis

Et trenn tõesti asja ette läks, tundis Krister juba tunni lõpupoole, sest maiuspalaks oli lõppu jäetud kõhulihaste seeria. „Selleks ajaks olin ma ikka päris väsinud juba. Aga piinlik nagu viilida ka, kui kõik teevad. Trenni keskel tegime tugeva kätekõverduste seeria ja ehkki oli võimalik treeneri soovitusel põlved maha toetada, ei saanud ma vana maadlejana (ja ainsa mehena trennis!) sellist kompromissi endale lubada. Motivatsiooni mõttes ongi selline ühistrenn hea, seal lihtsalt ei saa viilida,“ sõnab ta. Päev hiljem tunneb Krister neid lihaseid, millest tal tavaliselt aimugi pole. „See on hästi hea tunne, mulle meeldib. Näitab, et trenn on läinud asja ette. Hea on ka see, et see trenn võttis läbi kõik lihased,“ ütleb ta.

Kas julged ka teistele inimestele just Body Combatit soovitada? „Täiesti kindlasti! Mulle meeldis see trenn isegi rohkem kui Body Pump, just sellepärast, et seal sai ennast tühjaks rahmida. Pea sai ka töömõtetest tühjaks. Seniproovitud saalitrennidest oli see minu arvates parim!“ ütleb Krister.

 

Body Combat – mis trenn see on?

  • Kuulub Les Millsi süsteemi ning on inspireeritud erinevatest võitluskunstidest. Trenn on üles ehitatud kindlatele harjutustele  ja liikumiskombinatsioonidele, mis varieeruvad iga kolme kuu tagant. Sobib suurepäraselt nii naistele kui ka meestele.
  • Liigutused sisaldavad endas jala- ja rusikalööke ning enesekaitseliigutusi. Tund kestab 60 minutit ja on jagatud kümneks eri osaks. Alustatakse soojenduse ja löökide õppimisega, järgneb intensiivne treening, kus töötatakse läbi kogu keha. Tund lõpeb venitusega.
  • NB! Ole valmis selleks, et pärast esimest trenni tunned neid lihaseid, mille olemasolust sul varem aimugi polnud!

 

 

Enne kui trenni tormad, pea asjatundjaga nõu!

MyFitnessi treener Raido Ilp jagab meestele soovitusi rühmatreeningute osas. 

  • Kuula treeneri soovitusi ja pea enne treeninguid nõu. Konsulteeri füsioterapeudi või spordiklubi personaaltreeneriga, et leida endale sobiv treeningkoormus ja treeningstiil. Leia endale treener, kes on valmis pikemaks koostööks, kui vaid ühekordne pealiskaudne suhtlus.
  • Alusta lihtsamatest treeningutest. Les Mills Body Pump, mille leiab kõikide suuremate spordiklubide treeningplaanist, on algatuseks väga hea. Edaspidi võiksid proovida ka juba keerulisemat koordinatsiooni nõudvaid rühmatreeninguid.
  • Tee igapäevasest liikumisest endale harjumus. Treenerina soovitan liikuda igapäevaselt, kuid see ei tähenda, et iga päev peaks intensiivselt treenima. Piisab 2–3st intensiivsest treeningust nädalas, mis vahelduvad rahulikuma liikumisega. Samas peab muidugi arvestama ka üldist treenitust. Treeningud ja liikumine võiksid saada igapäevaelu meeldivaks lahutamatuks osaks, mitte kohustulikuks periooditi rassimiseks.
  • Proovi erinevaid treeninguid. Kui sa käid erinevates trennides, ei muutu treening tüütavaks ja tõenäoliselt ei tüdine sa nii kergesti. Erinevates treeningutes ja erinevates spordiklubides käivad ka erinevad inimesed ning ega sotsiaalne faktor spordiklubis käimisel pole vähemtähtis.
  • Anna kehale ka puhkust. Treenerina pean pausiks ka sellist treeningut, mis on taastav – kas see on siis võimlemine, kepikõnd, sörkjooks. Arvestama peaks aga jällegi treenitusega, sest ka kepikõnd võib vähemtreenitud inimesele olla intensiivse treeningu eest. Treenimise kõrval on sama oluline ka taastumine.
  • Ära unusta kehale ehitusmaterjali anda. Kehal ei ole võimalik treeningutest kvaliteetselt taastuda, kui puudub nö ehitusmaterjal. Juba treeningute ajal vajab keha nii süsivesikuid kui ka valku. Harrastussportlane ei peaks süsivesikute peale ehk niipalju mõtlema, kuid valkude tarbimine vahetult pärast intensiivsemat treeningut võiks olla üks treeninguga kaasnevaid harjumusi.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (sügis 2015), mis on tasuta saadaval BENU apteekides nii eesti kui vene keeles.