Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
11. september 2015, 11:15

Vähene magamine põhjustab paljusid moodsaid tõbesid (3)

Vähest magamist peetakse nüüdisajal järjest enam levivaks tervise riskiteguriks. Et suur osa inimestest ei ole sellest piisavalt teadlikud, jäävad paljud unehäired vajaliku tähelepanuta vaatamata sellele, et suurt osa neist on võimalik tulemuslikult ravida.

Unetus on Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo sõnul järjest sagenev kaebus. Unetus ning sellest tulenev väsimus rikub tervikuna organismi tasakaalu ja soodustab paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi – kujunemist, ka on see sageli liiklus- või tööõnnetuste põhjuseks.

Toomas Toomsoo sõnul võib unetusel olla erinevaid põhjuseid ning seetõttu soovitab ta pideva väsimuse korral ilmtingimata konsulteerida perearsti või neuroloogiga, vajadusel pöörduda unekliinikusse.

Unetus võib tuleneda nii haigusest kui elustiilist

Unest rääkides tuleb Toomsoo sõnul esmalt aga eristada une erinevaid faase ehk pindmist, sügavat ja unenägudega und.

Uinumise alguses on ülekaalus sügav uni, hommikupoole ööd on ülekaalus pindmine ja unenägudega uni. Sügav uni on Toomsoo sõnul vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. "Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemise ja seksuaalse vananemise," nendib Toomsoo.

Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 7–8 tundi und.

Seejuures ei ole oluline mitte pelgalt uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg. Kui suure osa unest peaks moodustama väljapuhkamiseks vajalik sügav uni? Dr Toomsoo sõnul on see individuaalne, kuid üldiselt on vajalik, et sügav uni moodustaks 2/3 ja pindmine uni 1/3 öisest unest. Seega – uneprobleemide olemasolu ei tähenda vaid magamatust, vaid ka ebakvaliteetset und.

Parimaks võimaluseks ise kodustes tingimustes oma und kontrollida on aktiivsusmonitorid, mida kantakse käe peal nagu kella ja mis registreerib kas arvutisse või inimese nutiseadmesse nii inimese aktiivsuse näitajad kui ka öise une.

Mis võivad olla unetuse põhjusteks? Arsti sõnul võivad põhjused olla nii tervisest kui elustiilist lähtuvad.

Kui rääkida elustiilist lähtuvast unetusest, siis mõjuvad unele hävitavalt stress, psühholoogilised ained (alkohol, suits, kohv jne), elustiil ja ka kodune miljöö – näiteks kui tuba ei ole võimalik pimendada, võib see uinumisel probleemiks osutuda, samuti võivad segada katuseaknad, mis ei ole pimendatud. Seepärast soovitab Toomsoo korrigeerida unetuse korral elustiili. Näiteks vältida õhtusel ajal kohvi ja alkoholi tarbimist ning vaadata üle oma magamistuba. Taunitav on ka sülearvutit või nutitelefoni voodisse võtta, sest need mõlemad aktiviseerivad oma üliereda valgusega aju ja seetõttu on uinumine takistatud.

„Kui probleemid ei pruugi olla elustiilist lähtuvad, tasub konsulteerida spetsialistiga. Unetus ja sellest tulenev pidev väsimus, peavalud ja muud tervisehädad ei ole kindlasti paratamatus, millega leppima peaks," kinnitab arst, et uni peegeldab inimese tervislikku seisundit. Kui inimese uni on korralik, on ka ta keha terve ja puhanud.
Toomsoo sõnul on olemas primaarne ja sekundaarne unetus. Primaarse unetuse korral ei olegi unetusel ühte konkreetset põhjust. Sekundaarse unetuse korral võib põhjuseks olla mõni haigus või ravim.

„Üheks unetuse põhjuseks võib olla näiteks uneapnoe, millega kaasneb sageli vali ja vahelduvalt norskamine, uneaegsed hingamispeetuse episoodid, päevane liigunisus, sagedane öine ärkamine, sagedane öine urineerimine ja higistamine," loetleb Toomsoo lisades, et uneapnoega kimpus olevad inimesed kurdavad ka hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumis- ja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus.

Olulisim: leia aega puhkamiseks

Igatahes püüavad arstid unetuse põhjust välja selgitada ning patsienti aidata. Näiteks, kui selgub, et tegu võib olla mitteneuroloogilise põhjusega, soovitatakse tal pöörduda unekliinikusse, kus on võimalik patsiendi und jälgida ja seda analüüsida.
Mida saab aga inimene ise parema une nimel ära teha? Toomsoo lausub, et nagu juba mainitud, tuleks uneprobleemide korral teha muudatusi elustiilis, vältida võimalusel stressi, muuta magamistuba unesõbralikuks ning mis kõige tähtsam – leida aega puhkamiseks.