Diabeetiku jaoks eluolulisi abimehi kõik lapsed endale lubada ei saa (6)
Hetkeseis on aga selline, et sellist raviviisi saavad Peegli sõnu endale lubada vaid jõukate perede lapsed ning see ei ole kindlasti jätkusuutlik lahendus.
Ta toob välja, et Eesti 630st 1.tüüpi diabeeti põdevast lapsest kasutavad igapäevaselt insuliinipumpa vaid pooled, 95% nendest pumpadest on soetatud heategevuse toel. 300st pumbakasutajast saavad pidevat glükoosimonitooringut kasutada vaid 15% lastest, sest igakuine sensorravi maksab perele pärast lapse viieaastaseks saamist 150 eurot.
Peegel on veendunud, et kui Haigekassa panustaks praegusest enam pideva glükoosimonitooringu rahastusse, oleks meil palju enam terveid ja enda eluga hakkamasaavaid 1.tüüpi diabeeti põdevaid inimesi. „Ei oleks vaja kalleid amputatsioone, ei oleks nii palju diabeedi tüsistusena pimedaks jäänuid, ei oleks vaja teha ülikalleid neerusiirdamisi või rahastada dialüüsiprotseduure, ei oleks nii palju töövõimetuid invaliidsuspensionäre," loetleb ta lisades, et diabeedi puhul ei aita kunagi tagajärjega tegelemine, vaid ainult ja ainult ennetustöö.
Kommentaarid