Keha

„Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta juulikuu Tervis Plussis."

Tüüpilised “krambitajad” (1)

Ille Grün-Ots, 27. september 2015 16:53
Foto: PantherMedia / Scanpix
 

Vale king

Samal teemal

Tihti põhjustavad krampe, eriti labajalas, sobimatud jalatsid. Hoiduda tuleks liiga väikestest ja pigistavatest kingadest, ka liiga kitsa ninaga kingi pole hea pidevalt kanda. Vale jalanõu surub närvidele ja krambid ongi käes.

Muide, suure jalaga inimestel, kes kannavad normaalseid jalanõusid, on väiksem krambioht kui väikese jala omanikel. Viimastel tuleb jalalaba ruutsentimeetri kohta kanda suuremat keharaskust, mis koormab jalgu rohkem.

Ka pidev kõrgetel kontsadel tippimine võib tekitada krampe. Hea kontsa kõrgus on 3–5 cm. Mida väiksem naine, seda madalam peaks olema konts, et keha raskuskese oleks õiges kohas. 150–155sentimeetrine inimene ei tohiks kanda üle neljasentimeetrist kontsa.

Veresooned

Säärtes võivad krampe ja surinaid tekitada veenilaiendid. Verevool veenides on takistatud, vereringe häiritud ja närvijuuri koormab pidev ärritus. Jalad väsivad ja tursuvad õhtuks üles. Veenilaienditest põhjustatud krambid ilmnevadki rohkem õhtuti ja öösiti.

Kui krambid ja säärevalu kimbutavad ka päeval, võib põhjuseks olla jalaarterite lupjumine. Läbi ahenenud arteri toimub verevarustus nii kehvalt, et isegi väga lühikese maa käimine ajab sääred krampi ja valutama. Kui inimene jääb seisma, taastub mõne minuti pärast ka verevarustus, aga uuesti käima hakates kordub kõik uuesti. Tõenäoliselt on selles faasis haigus juba nii kaugel, et aitab ainult operatiivne ravi, mille käigus ummistunud arter asendatakse sünteetilisest materjalist kunstveresoonega. Jalaarterite lupjumine ähvardab eriti suitsetajaid ja neid, kes sageli oma jalgu külmetavad.

Lampjalad

Lampjalgade korral on jalatalla risti- ja pikivõlv lamenenud. Peale krampide labajalgades või reie- ja säärelihastes võib lampjalgsetel olla ka seljavalusid. Lampjalgsed peaksid jalatsite valikul eriti hoolikad olema, parimad on ortopeedilise tallaga jalanõud.