Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
21. september 2015, 10:27

Eesnäärmevähi patsiendid: Eestis puudub süsteem vähihaigete meeste toetamiseks (20)

„11 aastat tagasi vähidiagnoosist teada saades selgus, et mul ei olegi oma murega kuhugi pöörduda, et ma ei kuulu justkui ühtegi Eestis olemas oleva tugiorganisatsiooni sihtgruppi," sõnas Kalev Lehtla, möödunud nädalal moodustatud Eesti esimese eesnäärmevähi patsiendiorganisatsiooni eestvedaja.

Loomulikult rääkis Kalev Lehtla arstidega, kuid tema jaoks jäi vajaka inimlikust selgitusest, toest ja abist. Lehtla märgib, et Eestis on olemas küll mitmed naiste vähihaigustele suunatud organisatsioonid, kes tegelevad aktiivselt näiteks rinnavähi- ja emakakaelavähiga, kuid eesnäärmevähi patsiendina tunneb ta, et mehed on jäänud täielikult tagaplaanile.

„Maailmas on tohutult palju infot ja diskusiooni eesnäärmevähi ja üldse meeste tervise teemal, kuid Eestis see praktiliselt puudub," märkis Kalev Lehtla. „Organisatsiooni eesmärgiks on kindlasti tõmmata rohkem tähelepanu mitte üksnes eesnäärmevähile, vaid meese tervise temaatikale laiemalt. Organisatsiooni loomisel lähtume eelkõige Euroopa katuseorganisatsiooni Uomo põhimõtetest. Arstide igapäevane töö on haiguste ravimine, aga miks ei võiks ka Eestis olemas olla inimeste organisatsioon, kes nende tegevust toetab."

Eesnäärmevähk on Eestis enim diagnoositud kasvaja meestel, kuid organisatsiooni eestvedajate sõnul tuleks meil palju aktiivsemalt tegeleda haiguse ennetus- ja teavitustööga. Ühenduse eesmärk on jagada ajakohast infot eesnäärmevähi kohta, pakkuda tuge patsientidele ja nende lähedastele ning toetada kaasaegse ravi kättesaadavust Eestis.

„Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda endalegi teadmata kaasas ilmselt mitu korda rohkem mehi," rääkis eesnäärmevähi patsiendiorganisatsiooni eestvedaja Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.

Seetõttu on oluline ennetus- ja teavitustöö, mis julgustaks keskealisi mehi arsti poole pöörduma regulaarselt ka siis, kui välised ilmingud puuduvad. „Selle süsteemne meelde tuletamine aitaks tõenäoliselt päästa sadade meeste elusid, kuid täna puudub meil ühtne süsteem, mis selle vastutuse enda peale võtaks ja vajalikud otsad kokku viiks."

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi dr Helis Pokkeri sõnul on patsiendiorganisatsioon sisuliselt patsiendi hääl ühiskonnas, mis aitab probleemsetele kohtadele tähelepanu juhtida. „Paljusid haiguste vältel ette tulevaid küsimusi ja probleeme on hea arutada lisaks raviarstile ka patsientidel omavahel. See pakub lisatuge nii haigetele kui nende lähedastele. Patsiendi jaoks on kindlasti oluline tunda, et ta ei ole üksi," rääkis dr Helis Pokker. „Arenenud riikides on selliste organisatsioonide praktika igapäevaelus oluliselt suurem. Läbi taoliste ühenduste on võimalik paremini organiseerida patsientidele ja lähedatele suunatud meditsiinilist kui mittemeditsiinilist koolitust ning nõustamist. Ja patsiendiorganisatsioonid on sageli kaasatud ka nö kolmanda osapoolena uute ravimeetodite rakendamise ja kättesaadavuse protsessi."