Treenimine

Kas oled perearstile oma ­liigesevaevustest rääkinud? (15)

Ann Salu, 24. september 2015 17:10
Foto: LAURA LANTS
Kui oled tundnud, et ­sügisel, kui niiskus ja ­jahedus võimust võtavad, hakkavad pakitsema põlved, tuikama randmed, tunda andma hüppeliigesed – kas oled seda kohe oma perearstile kurtnud? Kui pole, tee seda sel sügisel kindlasti!

Nii mõnigi inimene lööb selle jutu peale käega: kõik ju ütlevad, et liigesehädad on kroonilised, neid polegi võimalik välja ravida, mis ma sinna arsti ukse taha istuma ilmaaegu lähen!

Käega saab lüüa seni, kuni haigus on veel algusjärgus ja vaevused pole väga suured, ütlevad perearstid. Just siis on nende sõnul aga ülioluline ravi alustada – see aitab sageli haiguse süvenemist pidurdada, liigeste moondumist ja rasket liikuvushäiret vältida ning valu leevendada.

Seega: kui liigesed annavad tunda, on hommikuti jäigad (jäikus leeveneb pärast liikumahakkamist mõne aja jooksul), on turses, punetavad või ragisevad kuuldavalt, tuleks end kohe perearsti vastuvõtule kirja panna. Kui aga ravi on määratud, siis tuleb arsti juhtnööre täpselt järgida.

Samal teemal

Hoolimatus iseenda vastu

Perearst Madis Veskimägi on Õhtulehes liigesemuredest kõneldes märkinud, et ehkki kõige sagedamini esinevad liigesehaigused – reumatoidartriit, ­podagra ja osteoartroos – on kõik justkui teada-tuntud tõved, mille sümptomeid saab oluliselt leevendada, selgub tihtilugu, et patsient on ravi hooletusse jätnud. Arstile on see halb üllatus.

«Vastuvõtule pöördub patsient siis, kui haigus on ägenenud – ja siis selgub ka põhjus: ta pole ravirežiimist kinni pidanud,» kirjeldab arst. «Põhjendused on üsna sarnased: kõik oli ju hästi, liigesed ei valutanud mitu kuud või isegi mitu aastat, ei tahtnud või ei viitsinud arsti juurde tulla, et retsepti pikendada, ravimid said lihtsalt otsa. Või hoopis keegi tuttav ja dr ­Internet soovitas ravi lõpetada.»

Tohtrit hämmastab seejuures kõige enam, et sellist juttu räägivad väga erinevad patsiendid: mitte ainult need, kes ongi loomult käegalööjad, vaid sageli ka muidu hoolikad ja pedantsed inimesed, näiteks õpetajad, raamatupidajad ja ametnikud, kelle töös täpsus ja korrektsus on üliolulised.

«Siin meenutaksin üht reeglit meditsiinis,» üteb Madis ­Veskimägi. «Meid on kolm: patsient, haigus ja meedik. Tulemuse määrab ära aga see, kelle poolele asub patsient. Ignoreerides ravi ja arsti soovitusi, asutakse haiguse poolele, üksi kahe vastu aga enam ei saa.»

Tähtis on arstile aegsasti rääkida kõigist vaevustest: mida põhjalikuma ülevaate arst saab, seda tõhusamaid nõuandeid oskab ta peale ravimite kirjutamise jagada. Igasuguste liigesemurede puhul saab ka patsient ise vaevuste leevendamiseks üht-teist ära teha.

Arsti tuleb usaldada

Näiteks on arukas langetada kehakaalu, kui seda on ülemäära, et liigeste koormus oleks väiksem. Samas ei maksa liikumisest liigeste säästmise ettekäändel üldse loobuda – eriti eakamad patsiendid kipuvad sageli just seda tegema.

Mõõdukas kehaline aktiivsus on ülikasulik, alustada tasuks sellega võimalikult aegsasti ja sellest võiks saada inimest kogu elu saatev harjumus. Liigesemurede korral tuleb valida lihtsalt liigesesõbralikum viis.

Ujumine, jalgrattasõit, suusatamine, kõndimine ja võimlemine aitavad säilitada paremat liigestervist.