Immuunsüsteem tugevaks: enneta sügisesi viirusepuhanguid
Apteegiletilt leiab palju purke ja pudeleid, mille eesmärk pole ravida, vaid haigusi ennetada. Proviisor Margot Lehari (pildil) sõnul on organismi turgutajate valik väga lai.
«Iga inimene peab ise proovima ja otsustama, milline vahend talle ja tema perele kõige tõhusamalt mõjub,» lausub ta. Loomulikult ei ole soovitatav kõiki tooteid korraga testida, pigem teha näiteks päevakübarakuur sügisel ja astelpaju oma talvel.
Immuunsus purgist
Margot Lehari sõnul võiks aasta läbi kodus käepärast olla ternespiimast eraldatud aktiivsetest ainetest imemistabletid. Need on tõhusad nii viiruste ennetusel kui ka organismi tugevdamisel haiguse ajal. Ternespiim kaitseb organismi nii ülemiste hingamisteede viiruste kui ka näiteks kõhutõbede eest. Organismi tugevdav vahend hakkab toimima juba suu limaskestas, hävitab sinna tunginud viirused ning peatab nende edaspidise paljunemise. Ennetamiseks piisab ühest kapslist päevas, kuid haiguse ajal tuleb annust suurendada.
Uuringud on tõestanud, et suurem osa immuunsusrakke asub aga hoopis soolestikus. Seetõttu tuleb tervise huvides hoolitseda, et soolestikus elaks ja paljuneks piimhappebakterid. Apteegis immuunsüsteemi tugevdavaid preparaate valides võiks eelistada neid, millele on lisatud ka D-vitamiini või tsinki. Immuunsuse tõstmiseks peaks kuur kestma vähemalt 2-3 nädalat, seejärel võiks pidada paar nädalat pausi ning teha uus kuur enesetunde järgi.
Vana ja tõhus immuunsüsteemi turgutamise vahend on punane päevakübar. Seda on saada nii tablettide kui ka siirupitena, esimesed sobivad paremini täiskasvanutele, teised väikelastele. Erinevalt ternespiimast ei tohi punast päevakübarat tarbida aasta läbi, vaid kuuridena. Organismi immuunsus paraneb juba paari nädalaga, kuid püsiva toime tekkeks on mõistlik võtta päevakübarat 1-2 kuud järjest ning pidada seejärel mõni kuu pausi. Punast päevakübarat võib võtta ka haiguse ajal, see kiirendab paranemist.
Peale ternespiima ja punase päevakübara saab immuunsüsteemi tugevdamisel abi ka astelpajust või greibiseemneekstraktist. Astelpaju mõjub üldtugevdava vahendina tänu suurele C-vitamiini sisaldusele ja sobib kasutada ka külmetushaiguste ajal, astelpaju on ka tõhus väsimuse ja kurnatuse peletaja. Apteegist leiab astelpaju nii siirupi kui ka mahlana, aga ka eri preparaatide komponendina.
Greibiseemnetest saadav ekstrakt sisaldab vitamiine ja organismile kasulikke bioaktiivseid aineid, mis aitavad võidelda nii viiruste kui ka haigusttekitavate bakteritega. Seda preparaati ei tohi võtta ilma lahjendamata ning ebameeldiva maitse neutraliseerimise tõttu võiks segada ekstrakti mõne tsitruselise mahlaga.
Vitamiinide virvarr
Kuna suvi pakkus rohkem pilvi kui päikest, on mõistlik võtta kogu sügise ja talve D-vitamiini. Erinevalt teistest vitamiinidest võib D-vitamiini tarbida ka aasta läbi pause pidamata.
Teiste vitamiinide võtmise vajadus sõltub suuresti pere toidulauast. Kui see on maitsete ja värvide poolest rikkalik ning sisaldab nii köögivilju kui ka liha ja kala, ei pruugi purgivitamiinide järele vajadust tekkidagi. Juhul kui toit on ühekülgne ja mõnest toiduainest on kas allergia tõttu või mõnel muul põhjusel loobutud, siis on mõistlik puudujääke vitamiinidega korvata.
Margot Lehari soovitab alustada vitamiinide võtmist juba sügise hakul. Apteegist vitamiine valides võiks eelistada neid, mis sisaldavad ka mineraale, oomega-3 rasvhappeid või immuunsust tugevdavat beetalaktaami. Sügisese väsimuse ja stressi vastu saab abi C-vitamiinist ning B-grupi vitamiinidest, mis koos magneesiumiga mõjuvad närvisüsteemi rahustavalt.
Apteegiletilt leiab küll organismi turgutavaid vitamiine ja mineraale, kuid apteeker soovitab haiguste ennetamisel pöörata tähelepanu ka liikumisele ja toidulauale. Nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid sööma iga päev sooja toitu, taldrikule tõstetav olgu tasakaalustatud. Kui suvel on õnnestunud sügavkülma panna kodumarjadest moose, siis on ka need viiruste ennetamisel tõhusad.
Tervist aitab tugevdada liikumine. Kui lapsed käivad enamasti huviringides ja trennides, siis täiskasvanute igapäevane liikumine piirdub sageli vaid teekonnaga kodu ja töökoha vahel. Tihti on liikumisvahendiks auto või buss ning liikumistrajektoor lüheneb veelgi. Oluline on leida aeg vabas õhus sportimiseks, piisab sörkjooksust, kepikõnnist või rattasõidust, peaasi, et organism saab mõõduka koormuse.
Treeningutega ei tohi seejuures kalduda äärmustesse ehk kui sügisel minnakse uuesti tagasi spordisaali, siis tuleb jälgida, et organismi üle ei koorma. See teeb keha haigustele hoopis vastuvõtlikuks. Haiguse ennetamise võtmeks on tasakaalustatus, mis kehtib trenni, toidulaua ja apteegitoodete kohta.
Kommentaarid (0)