Perearsti nõuandetelefonilt saab helistaja tuge ja julgustust

„Kõned tulevad lainetena,” märgib Tallinna kõnekeskuses töötav nõustaja Marika Kalmõkov pärast seda, kui on järjekordse helistajaga vestlemise lõpetanud. On aegu, kus üks kõne järgneb teisele, aga ka rahulikumat aega, mil saab hinge tõmmata. Millest need lained tingitud on, ei oska ta öelda. „Mõned helistajad võib-olla arvavad, et me alustame kella kaheksast tööd?” oletab ta, otsides seletust just hommikul kella kaheksa paiku alanud kõnedelainele. Kuid võib-olla sõltub kõnede arv hoopis uudistesaate või mõne sarja algusajast, lisab ta naljaga pooleks.

Perearsti nõuandetelefonile on hea helistada õhtul või puhkepäeval ehk siis, kui perearstikeskused ei tööta. Kuigi abivajajad võtavad kõnesid muidugi ka perearstide tööajal. On vist paratamatu, et perearstidel on palju tegemist ning kui kabinet on pidevalt hädalistest tulvil, ei ole võimalik samal ajal telefoni teel pikki konsultatsioone anda.

Perearsti nõuandetelefoni eesmärk on anda kiiresti meditsiinilist nõu sellise tervisemure korral, mis ei vaja kiiret ja elupäästvat sekkumist. Sageli vajab helistaja aga vaid psühholoogilist toetust või soovib leida kinnitust sellele, et toimib õigesti. „Just pidin helistajat julgustama, et ta läheks tagasi oma perearsti juurde ning ütleks, et tolle määratud ravi ei ole tulemust andnud,” märgib Kalmõkov. „Kõne ajal tuli välja, et perearst ise oli just seda öelnudki, et kui ravi ei aita, tuleks inimene tagasi. Tegelikult perearstid ootavadki patsientidelt tagasisidet. Inimene ei julgenud ikkagi kohe minna, vajas selleks väikest julgustust.”

10 aastat, 2 miljonit kõnet

Perearsti nõuandetelefonile on tegutsemisaja jooksul tehtud üle kahe miljoni kõne. Enam on helistajaid viiruste hooajal, sügise lõpust varakevadeni. Mullusel haigestumise kõrgajal oli kõnesid ühes kuus 24 000 – 25 000 ringis. Kõnede arv kasvab ka suvel, kui juhtub hästi palav ilm olema.

„Tänavune aasta on olnud meie jaoks selle poolest erilisem, et möödunud talvel ei olnud nii suurt viiruste hooaega kui 2014. aastal. Lisaks ei olnud tänavu väga palavat suve. Sel aastal on kõnede arv olnud stabiilne, suuremate kõikumisteta,” märgib Mari-Liis Mänd. „Viiruste hooaeg on aga juba vaikselt pihta hakanud,” lisab telefoninõustaja.

Sagedased helistajad on väikelaste vanemad ja vanavanemad, kes küsivad nõu, mida haigestunud lapsega ette võtta. „Kui mingi probleem on tekkinud, ei olegi tihti hea väikse lapsega välja minna. Eriti veel siis, kui probleem ei olegi nii tõsine, et peaks kuhugi minema,” räägib Mänd. Päris palju helistavad ka eakamad inimesed, krooniliste haiguste põdejad. Näiteks küsivad nõu vererõhuhaiged, kes ei saa kõrgenenud vererõhku kontrolli alla. Sageli piisab, kui nõustajaga koos põhitõed üle korratakse ning helistaja saab kinnituse, et toimib õigesti.

Nn kriitilisi kõnesid tuleb suhteliselt vähe ja kui kõne ajal selgub, et tarvis on vältimatut arstiabi, palub nõustaja uuesti kiirabisse helistada või suunab kõne häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks.

Helistatakse igalt poolt

Perearsti nõuandetelefonile saab helistada ka välismaalt ning seda võimalust kasutatakse päris palju. „Meile helistatakse Soomest, Prantsusmaalt, paljudest riikidest,” märgib Kalmõkov. „Välismaalt helistades võiks käepärast võtta sealsed ravimid, mis võivad olla teistsuguse nimetusega kui meil, aga nõustamise ajal on vaja täpsustada ravimi toimeainet, et olla kindel, mida see ravim teeb,” lisab Mänd.

Perearsti nõuandetelefonile võivad julgelt kõne võtta ka ravikindlustamata inimesed. „Telefoni teel nõustamine ei eelda ravikindlustust, konsulteerida saavad kõik soovijad. Lauatelefonilt helistades on helistaja jaoks esimesed 5 minutit tasuta (v.a Starmani ja Tele2 võrgust), mobiiltelefonilt helistades tasub helistaja paketipõhise hinna,” kinnitab Mänd. On juhtunud sedagi, et perearsti nõuandetelefonile on helistanud mõni Eestis elav välismaalane. „Meil ei ole küll nõuet, et peame inglise või soome keeles vastama, aga üritame ikka leida võimaluse, kuidas inimene nõu ja abi saaks,” lisab ta.

„Venekeelseid kõnesid tuleb päris palju. Võib öelda, et isegi pool helistajatest räägib vene keelt,” tõdeb Kalmõkov. Mõnikord tuleb kõnesid sõjaväeosast, kus parajasti pole arsti kohal, samuti hooldekodudest, lasteaiakasvatajatelt.

Perearsti nõuandetelefonil on üle Eesti 31 nõustajat. Kõnekeskused tegutsevad Tallinnas ja Tartus ning osa nõustajaid töötab kodus. Nõu annavad eelneva töökogemusega ja vastava haridusega arstid ja õed nii eesti kui ka vene keeles.

„Minul saab siin aasta täis,” ütleb õeharidusega Kalmõkov, kes töötas varem Põhja-Eesti regionaalhaiglas infektsioonikontrolliõena. Samuti on ta töötanud õena nina-kurgu-kõrvaarsti kabinetis ning onkoloogia vallas. „Kõik need kogemused, mida ma olen kunagi saanud, tulevad nüüd ainult kasuks,” ütleb ta.

Meditsiinivaldkonda puudutavate küsimuste kõrval on helistajatel palju küsimusi ka tervishoiukorralduse kohta. Näiteks uuritakse seda, kuidas perearsti vahetada või kust abi saada, kui ravikindlustus puudub. „Kõige kurvemad kõned on alkoholiga seotud kõned, kui helistaja teatab, et tema abikaasal algas jälle tsükkel, ja ahastab, mida ta nüüd teeb,” nendib Kalmõkov. Aga on ka rõõmsamaid kõnesid. Näiteks on helistanud mõni tegus laps, kel ema on soovitanud nõuandetelefonile kõne võtta.

„Kui inimesel on kahtlus, kas helistada või mitte, siis tasub ikka helistada ja üle küsida. On ju kindlam tunne, kui oled spetsialistiga nõu pidanud ja saanud kinnituse, et jah, sa toimid õigesti,” lisab Mänd.

_________________________________________________________________

1220 – mis see on?

Üleriigiline perearsti nõuandetelefon 1220 käivitati 2005. aasta 1. augustil, et parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust.

Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemustega pereõed ja perearstid eesti ja vene keeles ning helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed. Meedikud annavad kiiresti nõu, mida saab tervisemure leevendamiseks teha.

Telefoninõustamise käigus ei panda inimesele diagnoosi, vaid antakse esmased juhised abi saamiseks ja koduseks raviks.

Numbrile 1220 helistamine võib olla abiks, kui

*perearst ei ole kättesaadav

*terviseprobleem ei tundu vajavat perearsti poole pöördumist

*helistaja viibib Eestis mõnes teises maakonnas

*helistaja on välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda

*helistaja vajab konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise asjus

Helistaja meelespea

*Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit helistajale tasuta, seejärel kohaliku kõne hinnaga. NB! Tasuta minutid ei kehti Starmani ja Tele2 võrgust helistades. Mobiiltelefonilt helistades kehtib paketipõhine hind.

*Välismaalt helistades tuleb valida +372 634 6630.

*Helistada võivad kõik olenemata ravikindlustuse olemasolust.

*Helistaja isik jääb anonüümseks.

*Nõu antakse eesti ja vene keeles.

*Helistaja kuuleb esmalt sissejuhatavat teksti ja seejärel saab ühenduse liiniga.

*Kui helistajaid on palju, suunatakse kõne ootele. Kui küsimus ei ole kiireloomuline, võib ootamise asemel mõne aja pärast uue kõne võtta.

*Enne helistamist peaks meelde tuletama, milliseid ravimeid haige pidevalt võtab, et saaks kohe ja täpselt vastata.

*Hea oleks enne helistamist vererõhk või palavik ära mõõta, sest siis saab nõustaja abivajaja seisundist selgema pildi ning oskab paremini soovitusi anda.

*Käeulatusse peaks varuma paberi ja pliiatsi ning tarvitatavad ravimid, mis parajasti kodus olemas.

Kas valida 1220 või 112?

Kui tekib kahtlus, kas helistada numbrile 112, minna haigla valvetuppa või võtta kõne numbrile 1220, siis oleks parim valik viimane ja leida koos nõustajaga, mida oleks kõige otstarbekam ette võtta. Kui kõne ajal selgub, et tarvis on vältimatut arstiabi, suunatakse kõne häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks.

Häirekeskusesse numbrile 112 tulnud kõned, mis ei vaja kiirabi väljakutset, edastatakse numbrile 1220 arstliku konsultatsiooni saamiseks.

Numbrile 112 peaks helistama eelkõige siis, kui terviseprobleem või õnnetusjuhtum võiks vajada kiirabi väljakutset. Sellele numbrile tuleb kõne võtta siis, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist peagi juhtub. Hädaabinumbri 112 kõnedele vastavad häirekeskuse päästekorraldajad, meditsiinilist konsultatsiooni sealt ei anta.

Allikas: haigekassa