ÕHTULEHE VIDEO | Ju jutsu – õrna võitluskunsti abil tugevaks (5)

See julgustab mindki ju jutsut proovima.

Ju jutsu on jaapani võitluskunst, mis tähistab üldist nimetust relvata enesekaitsele.
Täpsemalt tähendab ju õrna, pehmet ja jutsu kunsti, oskust, tehnikat. Huvitav on märkida, et kuigi sõna judo on inimestele enamasti rohkem tuttav kui ju jutsu, siis tegelikult on judo välja kasvanud ju jutsust, mitte vastupidi.

Ju jutsu võib sensei Priit Dello sõnul liigitada kolmeks:

"1) Vanad koolid ehk koryu jujutsu koolid – kõik koolid, mis eksisteerisid Jaapanis enne aastat 1868.

2) Koolid, mis tekkisid Jaapanis peale 1868. aastat.

3) Jujutsu koolid mis on loodud „valge inimese poolt" väljaspool Jaapanit."

Trennis, mida mina külastan, harrastatakse kõige vanemat traditsioonilist ju jutsut, millega hakati Eestis tegelema 1996. aastal. Dello lisab, et nad on oma teadmised saanud otse Jaapani peakorterist. Ju jutsu trennid toimusid Eestis ka 1920ndatel ja 1930ndatel. Nõukogude ajal olid võitluskunsti trennid teadupoolest põlu alla, mistõttu vajus ka harjutamine soiku.

Treening algab põlvili istudes ja kummardades. Seejuures lausuvad kõik valgetes kimonotes jutsukad salapäraseid sõnu, mida mina esmakordse osalejana ei tea. Kummardatakse ka enda paarilisele enne ja pärast harjutuse tegemist.

Võiks arvata, et kuna tegemist on võitluskunstitrenniga, läheb pärast kummardamist suuremat sorti madinaks. Selle asemel hakkame hoopis rahulikult sooja tegema. Mõne aja pärast jõuame soojendusega sinnamaani, et püüame ennast põrandal eri viisidel rullides harjutada, mismoodi me kukkudes üle turja võiksime veereda. See näeb natuke välja, nagu saalitäis rahvast teeks viltuseid kukerpalle. Saal on muide kaetud pehme kattega, nii et kukkumine ja kukerpallitamine pole sugugi valus.

Enim kardangi trenni juures kukkumise osa. Olles mõned aastad tagasi üht võitluskunsti trenni proovinud, sain kukkumisega väga ebameeldivad kogemused. Sealne kukkumine nägi ette sirge tikuna põrandale langemist. Pärast trenne vaevas mind alati peavalu ja sinna mu huvi kaduski.

Kukkumisega seotud harjutusi tuleb ju jutsus teha üsna palju. Siin toimub see minu õnneks aga sujuvamalt. Ei pea sirge tikuna põrandala kukkuma vaid tuleb ennast natuke kerra tõmmata ja justkui pisut selja peal rullida. Pärast trenni ei olegi peavalu!

Trennis harjutatakse nii relvaga kui relvata tehnikaid. Sensei selgitab, et olenemata, mis on vastasel käes, on oluline lähtuda samadest printsiipidest. "Distants vastasest, ajastus, kiirus ja jõu õigeaegne kasutamine, õiged liigutused, suunad. Eesmärk on kasutada ründava vastase liikumist (jõudu) ära rünnaku peatamiseks, eemale suunamiseks või ründaja kahjutuks tegemisel," kirjeldab Dello. "On oluline, et meie treeningutel osaleb eluterve kodanik, kes soovib areneda nii vaimselt kui füüsiliselt ja et ta oleks siin maailmas õnnelik. Kokkuvõttes annab see inimesele hea füüsilise koormuse, enesekindluse ja esmased enesekaitse oskused."

Treener näitab kõik harjutused kenasti ette ja seletab vajadusel veel juurde. Lisaseletused kuluvad marjaks ära, sest peale minu on trennis veel päris mitu esmakordset proovijat. Umbes poole trenni peal märkan, et olen saalis ainuke naine. See ei häiri aga üldse, sest meessoost treeningkaaslased on väga sõbralikud ja abivalmis. Kes siis julgeb üksikule naisterahvale haiget teha.

Trenni puhul on eriti mõnus see, et ei teki tohutut väsimust. Tavaliselt, kui pärast pikemat treeningpausi ennast liigutama hakata, on järgmisel päeval kõik lihased valusad. Sensei Priit Dello rõhutab, et ju jutsu polegi sport. See tähendab seda, et ju jutsuga võivad ühineda kõik huvilised, sõltumata sellest, kas neil on sportlik taust või mitte. Füüsiline ettevalmistus ju jutsuga tegelemiseks algab Dello sõnul trennis. "Tuleb anda endale aega arenguks. Järjepidevus on oluline," selgitab ta. Vanemad olijad kinnitavad, et kuigi saalis otseselt ringi ei joosta, poomil ei kõnnita ega kangi tõsteta, paraneb füüsiline vorm järjepideval treenimisel siiski märkimisväärselt.

Dello räägib, et kuna nad ei aja taga sportlikke tulemusi, võib ju jutsu vabalt olla nii-öelda kõrvalalaks. "Peamine ala võib olla näiteks tantsimine või jalgpall. Meie anname omapoolse osa just võitluskunstide maastikul."

Treening lõpeb kummardusega. Sellega näidatakse üles austust ja usaldust treeneri ja teineteise vastu. Öeldakse taas neid salapäraseid sõnu. Hiljem saan teada, et trenni alguses öeldi "harjutagem" ja trenni lõpus "suur tänu".

Võitluskunstide ümber liigub palju kahtlasi müüte. Sageli arvatakse, et võitluskunstide harjutajad on agressiivsed tüübid, kes käivad trennis ennast välja elamas. Mina aga veendun pooleteise tunni jooksul hoopis vastupidises. Ju jutsu on põnev. Ma usun, et seda ala tasub proovida just siis, kui tavapärane jooksulint, palli taga ajamine ja jõusaalis higistamine on üksluiseks muutunud. Iga võitluskunsti trenn on eelmisest pisut erinev.