Meeled

"Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta juulikuu Tervis Plussis."

Elu keskpunktiks nutitelefon 

Reeli Maasikamäe, 7. oktoober 2015, 12:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Peamine kriteerium, mille järgi hinnata, kas nutiseadme rakendusi kasutatakse normaalsetes piirides või üleliia, on see, kas surfamine on hakanud häirima igapäevaste kohustuste täitmist või inimestevahelisi suhteid ja kas seadme puudumisel tekib üldine ärevus, mure ja kohene vajadus see enda kätte tagasi saada. Sõltlastele on telefoni sõrmitsemine ärevuse summutamise viisiks.

Kuid mitte igaühel, kel on hea ligipääs nutiseadmetele, ei arene välja sõltuvus. Isikuomadused määravad, kellel on kalduvus kontrollida pidevalt postkasti sisu ja muid infokanaleid. Teistest kiiremini ja lihtsamini langevad lõksu seesmiselt ebakindlad, kontrollikalduvusega ning maksimalisti tunnustega inimesed.

Samal teemal

Päriselu taandub. Sõltuvus digitaalsetest vidinatest on nagu iga teinegi sõltuvusseisund. Elu keerleb nutiseadmete kasutamise ümber. Kui ei saa kohe oma sund­vajadust rahuldada, tekib ärevus, rahutus, võimetus keskenduda muudele asjadele.

Sõltlane võõrdub silmast silma suhtlemisest, kuna reaalse inimesega suhtlemise oskus üha halveneb. Digisõltlasest vanem ei huvitu piisavalt laste emotsionaalsete ja halvimal juhul ka esmavajaduste täit­mi­sest, mistõttu lapsed võivad kasvada omapäi. Digisõltlasest laps võib hakata vältima oma pereliikmete ja ka sõpradega suhtlemist.

Sõltuvus mõjutab tervist. Kergema sõltuvuse korral on kahju tervisele psüühilist laadi: tekivad unetus, närvilisus, ärevus. Lisanduda võivad ka: südame pekslemine, vererõhu kõikumine, peavalu, kõhuvaevused. Raske sõltuvuse korral on tuvastatud aju valgeolluse kahjustusi.

Sõltuvusest vabanemine nõuab tuge ja pühendumust, sest nagu igast teisest sõltuvusest loobumine, põhjustab digimaailma seljataha jätmine võõrutusnähte, näiteks agressiivsust, vihapurskeid, unetust ja ebaadekvaatset käitumist.