"Naeratus on justkui enesekindluse ja õnnelikkuse sümbol. Valgendus annab tihtipeale nii tõhusa efekti, et inimene unustab isegi puuduvad hambad," naerab Viru Hambakliinikus valgendusprotseduure läbi viiv hambaarst Veera Laidvee.
Hammaste valgendamise trend on meieni jõudnud Ameerikast. "Hetkel on kõige levinum valgendamismeetod kodune, individuaalsete kapedega ja madala karbamiidperoksiidiprotsendiga," räägib valgendusprotseduure hambaravikabinetis läbi viiv hambaarst Veera Laidvee lisades, et USA lektorite hinnangul annabki parima toime pikaajaline karbamiidperoksiidi kontakt hammastega madalal kontsentratsioonil.
Kaped on plastist hammastele seatavad jäljendid, millesse pannakse valgendavat geeli ning mida hoitakse siis määratud aja suus. Sellise valgendamismeetodi tõhusus on Laidvee kinnitusel ka teaduslikult tõestatud.
Eestis müügilolev kodune kapede komplekt sisaldab nelja geeli ja kahte individuaalset kapet. Üle paarisaja euro maksvas komplektis on kaped eluaegsed, kuid geeli tuleb juurde osta.
Kindlasti tuleb järgida valgendamise juhiseid ning meeles pidada, et kapede kasutamine on oluline. Vastasel juhul mõjuks geel valgendavalt ka igemetele ning see ärritaks neid ning sunniks taanduma.
Laidvee kinnitusel võivad hambad valgendamisele järgsel hommikul olla külma suhtes tundlikud, kuid see on normaalne. "Valgendusperioodil oleks mõistlik kasutada flooriga suuvett, see aitab emaili tasakaalu kiirelt taastada," õpetab ta.
Kuid valgemaks saab naeratust ka hambaarsti juures. "Kasutame nii laservalgendust kui ka geeliga valgendamist," räägib Laidvee. Tema sõnul igapäevatöö kahel valgendusmeetodil erilist vahet ei näita, kuigi hambad on erinevad ja tulemus alati individuaalne.
Laidvee hinnangul saadakse laseriga korraks kiire valgem efekt, kuid pikaajalisema tulemuse annab just karbamiidperoksiidiga valgendamine. Viimase tulemus on püsivam, sest seda saab inimene kodus hiljem isegi teha.
Hammaste valgendamise protseduurile eelneb konsultatsioon, seda protseduuri ei soovitata rasedatele, ravimata hamba- ja igemehaigustega patsientidele, eeshammastel suuremate täidiste või kroonide/laminaatidega inimestele ja alla 18-aastastele. Ka ei sobi hammaste valgendamine tundlike hammastega inimestele, kuna tundlikkus võib selle tagajärjel süveneda kuni närvikahjustuseni välja. Tundlike hammastega inimestel soovitatakse esimene valgendusprotseduur alati teha hambaravikabinetis.
Laidvee ütleb, et hambaravikabinetis valgendatakse kümme hammast ülevalt ja kümme alt, selline protseduuri hind jääb olenevalt kliinikust 120 – 200 euro vahele.
Valgendusjärgsel perioodil on aga oluline vältida tugeva pigmendi sisaldusega toitu ja jooki, näiteks mustikamoosi, punast veini, musta kohvi. Samuti sigarettide suitsetamist. "Pärast valgendamist on hambapinna struktuur nii õrn, et ta võtab kiirelt tugeva pigmendi külge," selgitab seda Laidvee.
Kuid ka valgendamisel on omad riskid, millest tagajärjed võivad olla üsna kulukad. "Kui esihammastes on täidised, siis võib pilt muutuda väga kirjuks, sest täidised ei valgendu. Siis võib tekkida vajadus korraga kõik plommid välja vahetada," hoiatab Veera Laidvee.
Aja jooksul hammastelt valgendamise mõju aga kaob ning siis mõjuvad täidised liiga heledalt. Siis tuleks valgendamist kas regulaarselt korrata või käia pidevalt täidiseid sobivama värvi vastu välja vahetamas.
Kommentaarid