Meeled

Ei sügismasendusele: valgusteraapia leevendab väsimust ja tõstab meeleolu (1)

Katrin Rohtla, 8. oktoober 2015 09:34
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuigi päikesereiside pakkumisi jõuab postkasti pärast esimese sügiskuu lõppemist üha enam, ei pea energia laadimiseks Eestis lahkuma – sügisel peale kippuvat kurvameelsust saab leevendada ka valgusteraapiaga."Valgusteraapia on väga tunnustatud ravimeetod talvemasenduse ja kevadväsimuse leevendamiseks," kinnitab ravispaahotelli Tervis ravi- ja spaaosakonna juhataja Aivar Koppas. „Valgusteraapia on omamoodi kunstpäike, mis mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi ning reguleerib heaoluhormooni serotoniini taset," selgitab ta teraapia mõju.

Unisus väheneb

Samal teemal

"Väsimus, energiapuudus, meeleolu langus, unisus, suurenenud söögiisu sügisel ja
talvel on sümptomid, mille leevendamisel võib saada abi valgusravist," loetleb ta märke, mille puhul võiks sammud valgusteraapiasse seada. Nende sümptomite tekkimine pimedal aastaajal võib olla seotud häiretega unehormooninina tuntud melatoniin taseme regulatsioonis – selle tase kipub pimedal ajal ka päevasel ajal tavapärasest kõrgem olema, mistõttu unisus ja energiapuudus tekivadki.

"Valgusravi pidurdab mõningal määral selle hormooni nõristumist päeval ehk valgusteraapia lambi toimel langeb melatoniini tootmine ajus, vähenevad unisus ja meeleoluhäired ning olemine muutub reipamaks," selgitab Koppas lahti valgusravi mõju.

Tema kinnitusel võib valgusravi olla tõhusaks abimeheks ka selliste unehäirete puhul, mis on tingitud ajavahe sündroomist ja öövahetustes töötamisest.

Et valgusravi toimiks, on Koppase soovitusel mõistlik võtta 1–3 nädalane kuur igapäevase valgusravi seansina ja vajadusel korrata seda 1–2 kuu pärast. "Kõige paremini mõjub valgusteraapia kuur profülaktilise ravina," õpetab ta.

Valgusteraapia ei sobi kõigile

Kuigi valgusteraapial on mitmeid häid mõjusid inimese tervisele, tuleks teadlik olla ka selle ravimeetodi võimalikest ohtudest. Nii on valgusteraapia vastunäidustatud neile, kes põevad silma võrkkesta haigusi, glaukoomi või ägedat/kroonilist silmapõletikku.

Valgusteraapiast peavad loobuma ka need, kel tegu läätse haiguste või läätse puudumisega. Samuti on ravimeid, mida tarbides valgusravi kasutada ei tohiks, sellised on näiteks fototundlikud ning toimeainet tetratsükliin sisaldavad ravimid.

Suuremale osale inimestest valgusteraapia siiski sobib ning seetõttu on ka kõigis Eesti suuremates hotellides ja spaades valgusteraapial oma kindel koht. Ja õigustatult – välismeedias kiidetakse valgusteraapiat, sest see lisab inimesele reipust ja tõstab tuju.

Erinevalt aga antidepressantide kasutamisest ei tekita see inimesele mingilgi määral kõrvaltoimeid.