Keha

Kuiva silma sündroom – kontorirottide kutsehaigus? (1)

Geidi Raud, 9. oktoober 2015, 09:24
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kriipimine, punetus ja väsimus, samuti nägemishäired võivad ühtviisi viidata kuiva silma sündroomile, mis võib olla tingitud nii pidevast arvutitööst, liialt kuivast õhust, halvast valgusest kui ka vitamiinipuudusest. Kuidas selle haiguse puhul toimida ja millal silmaarsti vastuvõtule pöörduda

KSA Silmakeskuse optometrist Liisi Toom selgitab, et kuiva silma sündroomile viitab tavaliselt kuivuse tunne silmades, kuid erinevaid sümptomeid võib olla veelgi. Näiteks võib silmades esineda ebamugavustunnet: ärritust, kriipimist, purutunnet, väsimust. Lisaks võivad kuiva silma sündroomi puhul kimbutada ka nägemishäireid, mille puhul on nägemine kohati udune. Ka silmade liigne vesistamine võib viidata kuivale silmale.

Samal teemal

„Kuiva silma sündroomi on kerge segi ajada ka teiste silmahaigustega näiteks allergia, infektsiooni või blefariidiga. Kui esineb nimetatud kaebusi, siis peaks kindlasti silmaarstil laskma silmad üle kontrollida," märgib Toom, et kõik kuivale silmale viitavad sümptomid ei pruugi korraga avalduda.

Pilguta silmi sageli

Mida peaks aga ennekõike arvutiga töötavad kontoriinimesed tegema, et kuiva silma sündroomi ennetada? „Arvutiga töötavad inimesed pilgutavad silmi vähem kui tavaliselt – uuringute väitel isegi viis korda harvemini," toob Toom välja, et arvuti taga unustatakse oma silmadele puhkust anda. Ehk teisisõnu: kuiva silma sündroomi leevendamiseks aitab sage silmade pilgutamine, sest see tagab silmade niisutamise.

Optometrist selgitab, et liiga harva pilgutades aurustub silmi kattev pisarakile kergemini ja põhjustab kuiva silma sündroomi. Lisaks on õhk enamikes kontorihoonetes väga kuiv, mis pisarate aurustumist veelgi suurendab.

Toomi sõnul ei teeks paha ka arvutitöö vähendamine, kuid on palju inimesi, kes ei saa töö tõttu arvuti kasutamist piirata. „Sel juhul on kindlasti abi pauside tegemine arvutitööst ja niisutavate silmatilkade kasutamisest," ütleb Toom, kuid lisab, et silmatilkadel valikul tuleks siiski arstiga nõu pidada. Ta nendib, et osa silmatilkasid annab ainult näilise efekti, muutes silmad küll ilusaks ja valgeks, kuid teisalt ahendavad need veresooni ning see ei mõju silmadele hästi.

Silmaarsti ei maksa karta

„Kuivast silmast tavaliselt lõplikult võitu ei saa. Kui leida põhjus, miks kuiv silm on tekkinud, võib siiski õnnestuda olukorrale lahendus leida," nendib Toom. Ta lisab, et kuiva silma põhjuseid võib olla mitmeid: erinevad ravimid (antidepressandid, kontratseptiivid, hormoonravi, antihistamiinikud), keskkond (väga ereda valgusega ruumid, kuiv konditsioneeri õhk), pidev arvutitöö, vitamiinide puudus ja erinevad silmahaigused (pisaranäärme haigused, blefariit, silmalaugude vale asend jne).

Toom manitseb, et kaebuste tekkimisel peaks siiski kõige esimese sammuna pöörduma silmaarsti juurde selgitamaks välja, kas tegemist on kuiva silma sündroomiga või hoopis millegi muuga. „Näiteks silmapõletiku korral on raviks tarvis retseptiravimeid," lausub ta.

 

•      Pisarakanalikorkidega. Silmaarst paigaldab pisarakanalisse väikesed korgikesed, mis takistavad pisara äravoolu. Silmad püsivad nii kauem niiskematena.

•      Toidulisandite tarvitamisega. Kuiva silma korral on head omega3 ja omega6 rasvhapped, samuti A-vitamiin. Lina-, chia-, kanepi-, kõrvitsa- ja rapsiseemned ning õlid on head omega-3 rasvhapete allikad. Omega-3 rasvhapped aitavad muuta ja hoida rasu hulka pisara lipiidkihtides.