Lapsed

Kõrge vererõhk kimbutab ka lapsi ja noorukeid 

Kadri Penjam, 8. oktoober 2015 14:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kõrgenenud vererõhk ja sellest tingitud tervisehädad ei ole tänapäeval vaid vanemate inimeste mure. Elustiilis ning toitumises toimunud muutused avaldavad mõju juba ka laste tervisele ning sellest tingitud vererõhuprobleemid avalduda juba üsna varajases eas.

Perearst Anne Kaldoja sõnul võib kõrgenenud vererõhku esineda igas vanuses, kõrgvererõhutõbi võib iseseisva haigusena avalduda juba väga noores eas. Kuid on teada, et umbes 5% lastest esineb hüpertensiooni ning enamasti on see tingitud muudest haigustest.

Samal teemal

Eluviisi korrigeerimine võib leevendada kaebusi

"On teada, et lastel, kelle kaal on suurem tema ealisest normist, kes söövad liiga rasvast ja soolast toitu ning on väheaktiivsed, võib vereõhk olla kõrgenenud. Kui lapsel esineb kas peavalu, pearinglust, hingeldust, nägemishäireid või väsimust, on vajalik kontrollida ka tema vererõhku, et välistada või kinnitada kõrgvererõhu haigus. Samuti on tarvis sel juhul täpsustada mitmete haiguste, mille ilminguks võib olla kõrgenenud vererõhk, võimalik esinemine," selgitab Kaldoja.

Perearst lisab, et noorte vererõhu tõusu, nagu ka täiskasvanute oma, soodustavad ülekaal, soola liigtarbimine ning liikumisvaegus. „Kindlasti kuulub siia ühe põhjusena ka arvutisõltuvus, kuna see põhjustab vähest liikumist ja sageli vales asendis istumist," lisab ta.

Kaldoja sõnul alustatakse kõrgenenud vererõhu ravi eluviisi hindamisest ja vajadusel selle muutmisest. Tähelepanu tuleb pöörata toitumisele - iga laps peab sööma regulaarselt vähese soola- ja rasvasisaldusega toitu. Eriti tuleb jälgida ülekaalulisusele kalduvate laste toitumisharjumusi.

Kindlasti ei saa üle ega ümber kehalisest aktiivsusest. „Kasvav laps peab päeva jooksul olema kehaliselt aktiivne vähemalt tund päevas, seda igapäevaselt," manitseb perearst. Istuv tegevusele ehk arvutis mängimisele või televiisori vaatamisele ei tohiks pärast kooli ja koolitööde tegemist kuluda üle kahe tunni päevas. Samuti peab laps piisavalt magama, koolieas on piisav uni vähemalt kaheksa tundi ööpäevas.

"Kindlasti ei tohiks laste ja noorukite ellu kuuluda suitsetamine, ka passiivne suitsetamine, nad ei tohiks juua alkohoolseid jooke ega tarbida uimasteid," rõhutab Kaldoja märkides, et lisaks muudele tervistkahjustavatele mõjudele soodustavad need tegurid hüpertensiooni teket.

Ka lapse stressile peab pöörama õigeaegselt tähelepanu ning otsima vajadusel abi.

Eriarst annab lapsele oma hinnangu

Millist abi saab aga anda perearst kõrgenenud vererõhu korral ja millal suunatakse vererõhuprobleemidega noor juba edasi eriarstile? „Kõrgenenud vererõhu ravi alustatakse eluviisi hindamise ja vajadusel selle muutmisega. Kindlasti tehakse uuringud teiste vererõhu kõrgenemist soodustavate haiguste esinemise täpsustamiseks," lausub Kaldoja. Tavaliselt suunatakse laps või nooruk tema sõnul ravimite määramiseks siiski eriarstile, kes saab teha veel täiendavaid uuringud ning selgitada välja vajamineva ravi ja edasised kontrollivõimalused.

Samal teemal

25.01.2016
KÕRGVERERÕHUTÕBI: Miks peab rohtusid võtma?
23.01.2016
Patsiendijuhend on kõrgvererõhuga inimestele oluline abimees
19.00.2016
KÕRGVERERÕHUTÕBI KIMBUTAB? Joo teed, vähenda stressi ja liigu rohkem!
11.00.2016
Kõrge vererõhk kimbutab? Need viis toitu-jooki võivad sind aidata!