Igasügisene mure: mida teha, kui külmetushaigused kallale kipuvad? (1)

Confido erameditsiini keskuse arst Iris Koort selgitab, et rahvakeeli külmetushaigusteks nimetatavad ülemiste hingamisteede infektsioonid on tegelikult enamasti viiruse, harvem bakterite poolt põhjustatud. Külmetushaigusteks nimetatakse neid seetõttu, et külmetamine soodustab haiguse avaldumist.

Seesuguse haiguse esmasümptomiteks on Koorti sõnul tavaliselt kurguvalu, ninakinnisus, silmade kipitus, peavalu ja lihaste valulikkus. Tema sõnul võib terve ja tugeva immuunsusega inimene viirushaigust põdeda üsna väheste vaevustega ja sageli võib haigus seetõttu märkamata jääda.

Anna organismile aega taastuda

Koort märgib, et kuna viirushaiguste vastu põhjuslik ravi puudub, saab tegeleda ainult vaevuste leevendamisega. Kurguvalu vastu aitavad arsti sõnul apteegis müüdavad imemistabletid, pea-ja lihasvalu korral on abi ibuprofeenist ja paratsetamoolist. Nohu puhul võib kasutada käsimüügis olevaid ksülometasoliini sisaldavaid ninatilku või ninaspreisid, mis ninakinnisust ja rohket vesist eritist vähendavad. Koort hoiatab aga, et üle viia päeva ei tohiks ninatilku ja –spreisid kasutada. Kui nohu kestab kauem, võiks proovida sama toimega Sudafedi tablette.

„Kindlasti tuleb puhata ja piisavalt vedelikku juua. Abi võib olla ka rahvameditsiini nippidest - jalavannidest, rindkerele määritavatest külmetussalvidest ja auruinhalatsioonidest," lisab Koort.

Köha leevendamiseks on tema sõnul apteekides ja looduspoodides saadaval üsna lai valik ravimteesid, abi saab teiste seas näiteks aniisi, liivatee, nurmenuku, pärnaõie, kortslehe ja islandi sambliku teedest.

Arsti sõnul on kõige olulisem anda organismile taastumiseks aega. „Lootuses kiiresti tööle naasta või vajadusest haigena tööl edasi käia, soovitakse sageli juba esimestel haiguspäevadel arstilt antibiootikumiretsepti. Antibiootikumi läheb vaja aga alles siis, kui on kahtlus viirushaiguse tüsistumisele bakteriaalse haigusega," räägib Koort.

Ta on täheldanud, et ka asutakse sageli juba väikest temperatuuritõusu palavikualandajatega ravima. „Tuleks teada, et palavik on üks organismi relvadest nakkustekitajaga võitlemisel ja seetõttu ei ole mõtet alla 38 kraadist palavikku paratsetamooliga alandada. Välja arvatud, kui palavikuga kaasneb tugev pea- või lihasvalu," paneb ta südamele. Koort lisab, et kuna niinimetatud gripiteed on enamasti kombinatsioonid mitmest toimeainest (palavikualandaja, nohuravim, köharavim), mida kõike ei pruugi inimesel üldse vaja ollagi, siis neid ta pigem juua ei soovita. „Tuleb arvestada, et igal ravimil on kõrvaltoimed, mis teinekord enesetunnet kehvemaks teevad. Pigem soovitan vajaduspõhist ravimist," täpsustab ta.

Laste haigestumine on paratamatu

Arst tõdeb, et külmetushaiguste põdemine meie kliimavööndis on paratamatu. Eriti sageli haigestuvad nendesse lasteaialapsed, kes on esimesel lasteaia-aastal rohkem haigena kodus kui rõõmsana ja tervena lasteaias. „Soovitan haige lapse kollektiivist koju jätta, et ta ei nakataks teisi ja saaks rahulikult paraneda," lausus Koort lisadest, et viirusnakkuste tipphooajal tuleks vältida imikute ja väikelastega rahvarohkete kohtade külastamist. Kõige raskemalt kulgeva ja kõige sagedamini tüsistusi põhjustava respiratoorse viirushaiguse ehk gripi vastu soovitab ta end aga vaktsineerida.

Kuna respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatel viirustel on mitmeid erinevaid tüvesid, võib Koorti sõnul teoreetiliselt ühe viirushaiguse läbipõdemise järgselt igal ajal uuesti nakatuda. „Kindlasti aitab tervemana püsida mitmekülgne toitumine, piisav värskes õhus viibimine ja mõõdukas kehaline koormus. Haigena aga trenni minna kindlasti ei tohiks," rõhutab arst, et treeningsaalid ja jooksurajad jäägu neile, kes on terved.