Foto: PantherMedia / Scanpix
Õhtuleht.ee 7. oktoober 2015 11:29
Kas sa oskad esmaabi anda? Kui vastad jaatavalt, mõtle korraks uuesti – kui paljud su teadmised esmaabist pärinevad su vanavanematelt? Aeg on edasi läinud ning paljud neist viisidest ei pruugi tänapäeval kuigi tõhusaks abistamismeetodiks osutuda.

Portaal Prevention toob välja kuus enamlevinud viga koduses esmaabis ning õpetab, mida teha nende asmel.

• Sa ei tõmba pindu välja. Vastupidiselt levinud arvamusele tasub pidada meeles: keha ei lükka pindu ise välja. Ehk siis, mida kauemaks sa pinnu sõrme (või mujale) jätad, seda raskem on teda sealt pärast kätte saada, sest pind imab endasse keha niiskuks ja muutub pehmemaks. Pind tuleks siiski üsna kiirelt pintsettidega eemaldada. Meeles peab aga pidama, et kui pind – olgu see siis puidust, klaasist või metallist – ei taha välja tulla või liigub sügavamale, vajad sa arstiabi.

• Sa lükkad ninaverejooksu korral pea kuklasse. Kuigi mõnede vigastuste korral, näiteks paistetava pahkluu korral, on hea vigastatud koht tõsta üles, ei tohiks ninaverejooksu korral pead kuklasse kallutada. Kui sa seda teed, voolab kogu veri kurku, see ärritab magu ja ajab sind oksele. Kui makku on sattunud verd, on seda ka okses ning see ajab inimesed reeglina paanikasse. Selmet ajada pea kuklasse, hoia pea normaalses asendis ja suru õrnalt ninasõõrmetele 5-10 minutit ning siis jälgi, kas verejooks on lõppenud. Juhul, kui sa võtad verevedeldajaid, peaksid igasuguse verejooksuga olema äärmiselt ettevaatlik. Ning kui su ninaverejooks ei taha veerand tunniga pidama saada, peaksid mõtlema arsti juurde minemisele.

• Sa kasutad viina palaviku alandamiseks. Asjata! Alkohol ei muuda kuidagi inimese sisetemperatuuri. See hoopis imbub läbi naha organismi ja võib põhjustada, eriti lastel, alkoholimürgistuse. Kui sul on palavik, joo palju, ning tarvita palavikualandajaid.

• Sa valad vesinikperoksiidi avatud haavale. Haava nähes tekib kohe tahtmine valada vesinikperoksiidi haavale ning mõelda, kuidas haava mullitades mikroobid surevad. Kuid see on vale lähenemine. Vesinikpeoksiid tapab küll bakterid, kuid kahjustab ka kudesid, aeglustades nii haava paranemisprotsessi ja soodustades armide teket. Kui sa vigastad end, pese haava lahtise puhta veega.

• Sa paned võid või hapukoort põletushaavale. Igaüks mäletab, kuidas lapsepõlves sai päikesest põletatud haavu määrida hapukoorega või põletusvilli tupsutada võiga. Kuid selline käitumine ei aita sind mingilgi määral. Hoopis vastupidi – nii või kui hapukoor ummistavad poorid, nahk ei saa hingata ning põletamisel alanud protsess nahas jätkub ning nahk saab veelgi rohkem kahjustada. Põletamise esmaabi rusikareegel kõlab: jahutada, jahutada ja veelkord jahutada. Jahutamiseks sobib ka jahe vesi ning hiljem tuleks haava hoida kuivana ning kasutada seal peal spetsiaalseid põletushaavavahendeid.

• Sa püüad silma sattunud puru sealt sõrmedega hõõrudes kätte saada. Nii õnnestub see harva, puru eemaldamise asemel kipub see aga näpuga hõõrudes liikuma hoopis teise kohta. Lisaks – sõrmed on keha ühed räpasemad kohad ning nendega silma kallale asudes riskid, et silma satuvad nakkusohtlikud bakterid. Püüa hoopis silma loputada kraanivee või kontaktläätsede kasutajaile mõeldud soolalahusega.