Ligi 2000 aastat vana, aga hambad suus: Värske tomograafiline uuring paljastab, et vulkaanituhka mattunud iidse Pompei elanikel oli täiuslikud hambad ja hambaarstidel poleks seal kuigi palju tööd olnud.Foto: Vida Press
Eesti uudised
10. oktoober 2015, 08:00

Hambaaukudega olid hädas juba koopainimesed (6)

Vanasti oli rohi rohelisem ja hambad tervemad. Kas see on tõsi? Osaliselt küll. Kas või Pompei elanike hambauuring näitab, et iidsete roomlaste hambad olid üllatavalt terved. Samas on kaaries üks vanemaid haigusi maamunal ning juba kiviaegsete inimeste hambad võisid mõnikord üsna kõvasti valutada.

Vanasti oli rohi rohelisem ja hambad tervemad. Kas see on tõsi? Osaliselt küll. Kas või Pompei elanike hambauuring näitab, et iidsete roomlaste hambad olid üllatavalt terved. Samas on kaaries üks vanemaid haigusi maamunal ning juba kiviaegsete inimeste hambad võisid mõnikord üsna kõvasti valutada.

Meie ajaarvamise 79. aastal vulkaanipurskes hukkunud Pompei elanikke on arheoloogid uurinud aastakümneid. Värske uuring paljastab, et iidse linna elanikel olid täiuslikud hambad ja hambaarstidel poleks seal kuigi palju tööd olnud.

See tuli välja siis, kui Itaalia ajaloolased uurisid pompeilaste vulkaanituhas kivistunud jäänuseid võimsa röntgeniga. Tõenäoliselt on eeskujuliku suutervise taga Pompei elanike tervislik toidulaud. UNESCO maailma kultuuripärandisse kuuluva Pompei muinsuskaitseala ülevaataja Massimo Osanna sõnul sõid iidses linnas elanud inimesed tasakaalustatud toitu. Nende igapäevamenüü sarnanes sellega, mida tänapäeval tuntakse Vahemere toidulaua nime all.

Edasi lugemiseks: