Uinumine ja unespüsimine nõuab täiuslikku, aju juhitud koostööd hormonaalsete muutuste, keha bioloogiliste rütmide ja keskkonnast tulevate märguannete vahel.
Une toimekas kulg
Unes jätkavad oma tegevust kõik elutähtsad organid, nagu süda ja kopsud. Enne magamaheitmist söödud toit seeditakse ja kasutatakse ära. Nahk eritab edasi niiskust ja juuksed kasvavad edasi nagu varba- ja sõrmeküünedki. Alateadvus ei puhka, vaid on kogu aeg löögivalmis ning juhib kõiki elutähtsaid funktsioone. Ja kui paljud inimesed on unes oma küsimustele vastused saanud!
Kiirenev paranemine
Unes kulgeb paranemine kiiremini kui ärkvel olles. Uni tugevdab keha immuunsüsteemi, aitab võidelda vabade radikaalidega ning taastada südame-veresoonkonna ja meeleolu tasakaalu. Une immuunsust stimuleerivad omadused selgitavad, miks me magame kauem, kui me põeme põletikulisi haigusi, külmetustõbe või grippi.
Hommik on õhtust targem
Kui pead lahendama mõne keerulise probleemi või vastu võtma tähtsa otsuse, aitab kosutav öine puhkus. Juba Antiik-Kreeka luuletaja ja näitekirjanik Menandros kirjutas: “Öö annab tarkadele nõu.”
Häiritud une varjuküljed
Kui uni on häiritud, kannatab vaimne ja füüsiline tervis, nõrgeneb immuunsus, igapäevatoimetusi segavad väsimus ja unisus. Magamatus kutsub esile ärrituvuse, tujukuse ja depressiooni, mõjub laastavalt mälule ja tähelepanuvõimele. See, kes on väsinud, pole võimeline selgelt mõtlema. Üleväsinud aju langeb vastupandamatu unevajaduse rünnaku alla, nii et ta on nõus ohverdama selle eest kõik muu. Ehk on autot juhtides sinustki uni mõnikord lühikeseks hetkeks jagu saanud?
Halvasti magatud ööst ja pikapeale kujunenud unehäiretest võivad hoogu saada kõrgvererõhktõbi, diabeet, ülekaal, halveneda elukvaliteet ja lüheneda eluiga.
Levinumad unehäired on insomnia ehk eri põhjustel tekkinud unetus, uneapnoe ehk unelämbustõbi, narkolepsia ehk liigunisus, unega seotud liigutushäired (näiteks rahutute jalgade sündroom või öised jalgade krambid), ööpäevarütmi häired, parasomnia ehk unega seotud ebanormaalsed nähtused: segadus ärkamisel, luupainajad, unehalvatus, uneskõndimine, öine söömine vm.
Uneprobleeme soodustavad hormonaalse tasakaalu häired, stress ja ebasoodsad psühholoogilised tegurid, vahetustega töö, elu jooksul kujunenud kroonilised haigused, väliskeskkonna negatiivsed mõjurid.
Kindlal käel unehäirete vastu
Inimene ei pea kannatama unepuudust ega häireid, mis sellega kaasnevad. Ka ei pea kohe sirutama kätt uinutite, rahustite ega alkoholi (mis on vanim ja kõige sagedamini kasutatav uneabi üldse) järele – need pakuvad vaid ajutist leevendust ja neil on ebasoodsad kõrvaltoimed.
Unehäireid ja nende põhjusi on võimalik täpselt kindlaks teha ja edukalt ravida nii täiskasvanutel kui ka lastel. Kui vajad abi, pöördu unearsti poole.
Elustiili muutus võib aidata taastada häirunud und. Loobuda tasub halbadest söömisharjumustest ja alkoholi liigtarbimisest, liikuda rohkem värskes õhus, leida meelepärane sportimisvõimalus, teha tööd, mis pakub rõõmu ja rahuldust.
Loe lisa: www.unekliinik.ee
Kommentaarid