Süda – siseelundite valitseja

Lääne meditsiinis on südame põhiline ülesanne pumbata kehas verd laiali. Hiina meditsiinis aga kirjeldatakse iga elundit mitte ainult kui füüsilist organit, vaid ka kui eri funktsioonide kogumit. Süda kui funktsionaalne organ on peale vere pumpamise seotud veresoonte ja punase värviga, ta väljendub näo jumes ja keelel ning vastutab une ja higistamise eest.

Hiina meditsiini järgi on iga siseorgan oma aktiivsuse tipul mingil kindlal ajal aastast. Südame aastaaeg on suvi. Terve ja tugeva südamega inimene tunneb ennast suvel suurepäraselt, samal ajal on teada, et südamehaigetel on kuumade suveilmadega probleeme rohkem.

Süda valitseb verd

See seisukoht on sarnane lääne meditsiini vaatenurgaga. Süda vastutab keha kudede verevarustuse eest. Kui näiteks südame energia või veri on nõrk, ei suuda ta piisavalt verd pumbata ja keha kaugemad osad – sõrmed ja varbad – on külmad.

Süda kontrollib veresooni

Kui südame energia on tugev, on veresooned elastsed, pulss tugev ja regulaarne. Nõrga südame qi korral muutub pulss jõuetuks ja ebaregulaarseks. Kui aga tekib südame vere staas (seiskumus), võivad veresooned jäigaks muutuda, see on ateroskleroosi eeldus.

Süda väljendub jumes

Tugeva vere ja jõulise südame korral on jume roosa ja särav, vere nõrkuse korral muutub aga kahvatuks ja tuhmiks. Nõrga südame yangi korral on jume helevalge, vere staasi korral aga lillakas või tuhm ning liigse seesmise kuumuse korral punane.

Süda on koduks vaimule

Hiina meditsiinis on süda vaimu kodu. See tähendab, et südame energia ja veri mõjutavad vaimset aktiivsust ja emotsioone. Kui süda on tugev, ollakse vaimselt aktiivsed, emotsionaalselt tasakaalus, hea mälu, terava mõistuse ja rahuliku unega. Vastupidisel juhul võivad inimesel tekkida depressioon ja mäluhäired, mõte ei liigu.

Hiinlased ütlevad, et vaim peab püsima südames. Kui süda jääb nõrgaks (eriti südame veri) ega suuda vaimule piisavat toetust pakkuda, läheb vaim rändama – magama jääda on raske, uni on rahutu ning paljude segavate unenägudega. Lisaks võib olla muid psüühilisi häireid – vaimset rahutust, depressiooni ja ängistust.

Samal ajal on see protsess vastastikune – rõõmu puudumine, kurbus ja vaimne rahutus võivad muuta südame energia ja vere nõrgaks, mis omakorda põhjustab südamepekslemist ehk palpitatsiooni, kahvatust jm. Kui selline olukord kestab kaua, võib välja kujuneda mõni tõsisem südameprobleem.

Südant toidab rõõm

Igale elundile on omane emotsioon, mis teda mõjutab ja mida ta ise mõjutab. Südame emotsioon on rõõm. Rõõm suhetest, tööst ja elust üldiselt on see, mis aitab südame tervist hoida. Iga emotsioon on teatud koguses organismile vajalik, kui aga emotsiooni on liiga palju või vähe, tekivad probleemid. Näiteks piisava rõõmu puudumisel võib vaevata pigistustunne rinnus (samal ajal ei pruugi füüsiliselt südamega midagi korrast ära olla), kujunevad unehäired ja depressioon.

Liigne rõõm võib samuti südant kahjustada. Seda on esmapilgul võib-olla raske mõista, kuna rõõm on positiivne emotsioon ja kuluks ju kõigile ära. Siiski võib inimestel, kes on pidevalt ning pikemat aega kõrgendatud rõõmuseisundis, näiteks psühhostimulantide mõju all, tekkida südamepekslemine, unehäired ja lõpuks ka emotsionaalne madalseis, depressioon. Äkiline või suur kogus erutust ja rõõmu võib olla ka migreenihoo põhjustajaks.

Süda avaneb keelel

Ütlusel “mis meelel, see keelel” on tõetera sees, sest Hiina meditsiini järgi on keelel pilt kogu organismist, aga eriti lähedalt on keel seotud südamega. Süda mõjutab keele värvi, kuju ja vormi. Kui süda on heas korras, on keel roosa ja maitsetundlikkus hea. Kui südames on liigne kuumus (võib põhjustada südamepekslemist, maaniat ja unetust), muutub keel kuivaks ja tumepunaseks, eriti punane on keeletipp, vahel on suus mõru maitse.

Kui aga süda on nõrk ja verevarustuses puudujääke, muutub keel kahvatuks ja õhukeseks. Lisaks maitsetundlikkusele mõjutab süda kõnet, tekitades probleemide korral kokutamist ja afaasiat või hoopis lakkamatut rääkimist.

Süda kontrollib higistamist

Kehavedelikud, sealhulgas higi, on tihedalt verega seotud. Veri omakorda on otseses ühenduses südamega. Nii on ka higistamine seotud südameprobleemidega: südame qi või yangi nõrkus põhjustab spontaanset higistamist. Näiteks südamepuudulikkusega inimesed võivad isegi ilma väiksema pingutuseta higistama hakata.

Samal ajal tekitab südame yini puudulikkus öist higistamist. Öö on yini maksimumi aeg, kui südame yin on nõrk, siis väljendub probleem öösel. Kui inimene higistab liialt sooja ilmaga või saunas, võib see tekitada südame yangi nõrkuse, mis omakorda võib viia muude südameprobleemideni.

Niisiis ei ole ka sellise hea asjaga nagu saunaskäik mõtet üle pingutada. Liigset higistamist võivad põhjustada ka kopsude energia probleemid või liigne kuumus ja niiskus organismis, kuid emotsioonidega seotud higistamine on alati südamest tingitud.

Südame värv on punane ja maitse mõru

Punane värv on viie elemendi teooria järgi seotud tule riigiga, mille organiks omakorda on süda. Punane värv toniseerib südant – punaseid riideid kandes saab kaudselt oma südame energiat tugevdada. Kuigi see efekt ei ole väga suur, annab see siiski infot – sage punaste riiete kandmine võib näidata inimese instinktiivset soovi oma südame energiat turgutada. Teisalt näitab väga punane nägu või keel südame kuumust (või kogu organismi kuumust).

Samuti on kuumuse märgiks kibe maitse suus. Kui mõru maitse on vaid hommikuti, on see südame tule sümptom, kui aga kogu päeva, on põhjuseks maksa tuli.

Südant mõjutab kuumus

Ilmastikuteguritest mõjutab südant kõige rohkem kuumus – palavatel suvepäevadel on kiirabil südamehaigete juurde sagedamini asja.

Süda sõltub toitumisest

Hiina meditsiini seisukohast on toitumisel südameprobleemide ärahoidmisel ja lahendamisel tähtis koht. Südame yini nõrkuse korral on soovitatav süüa toiduaineid, mis mõjutavad neerude yini tootmist: hirss, oder, tofu, oad ja idud, arbuus ja melon, mustikad, seesamiseemneid, vetikad jm. Neerude yin on kogu organismi yini aluseks, see mõjutab ka südame yini.

Rahutuse ja unehäirete puhul peaks vältima vürtsikaid ja rasvaseid toite, rafineeritud suhkrut, alkoholi ja kohvi. Samuti ei ole soovitatav süüa väga hilja õhtul.