Säärtel looklevad ussid - miks?

Varikoosi ehk veenilaiendeid on kõige rohkem säärtel ja reitel. Kui pindmised veresooned laienevad, siis moodustavad need naha pinnal kobaraid, vääte ja komusid.

Peaaegu veerand maailma rahvastikust (10–20 protsenti) on veenilaiendeid omal nahal tunda saanud ning ka mehed pole sellest puutumata jäänud – veenilaiendeid on 10–15 protsendil meestest. Paraku on mitmed tegurid, sealhulgas rasedus, teinud veenilaienditest just naisi kimbutava mure.

Naistel esineb veenilaiendeid tervelt 20–25 protsendil. Veresoontekirurg Tiit Meren rõõmustab siinkohal kingakandjaid – kõrged kontsad veenilaiendeid ei põhjusta!

Varikoosi teke oleneb eelkõige pärilikkusest, kuid ohutegureiks on veel seisev või istuv töö, jalgade sundasendid ja kehakaalu tõus. Varikoosi võib põhjustada veeniseina elastsuse kadumine: veri rõhub seintele tugevalt ja venitabki veeni välja.

“Veen muutub looklevaks ning ka veeniklappide tegevus häirub. Seetõttu hakkab veri teatud veeni osades vastupidises suunas voolama ja tekib venoosse vere äravooluhäire jalast südame suunal,” selgitab dr Meren.

Seega pole varikoos ainult kosmeetiline probleem.

Teine veenilaiendi põhjus võib olla veenipaisust tingitud jala süvaveenisiseste klappide kahjustumine, mida põhjustab tihtipeale põletik. Ka sel juhul tekib vere valesuunaline vool ja pais jala veenides, mille tagajärjel veen laieneb.

Tähelda ohumärke!

Pane oma enesetunnet pidevalt tähele: kas jalad on väsinud, valulikud, turses, tekivad krambid, sügelus või rõhumistunne? Arsti juurde tuleks minna võimalikult varakult. Kas paljusoovitatud ultraheliuuringust võib kasu olla?

“Ultraheliuuringu tulemus ei muuda enamikul juhtudel ravitaktikat,” räägib dr Meren. “See võimaldab vaid arstil tähtsat nägu teha ja väita, et “me uurime-vaatame-mõtleme”. Tegelikult mõistab kogenud arst, mis staadiumis haigus on, sageli juba siis, kui korrakski haige jalgu näeb ja on küsinud mõne täpsustava küsimuse!”

Paljud kardavad arsti juurde minna, sest see võib tähendada veenilaiendite radikaalsemat ravi – operatsiooni. Kuid varajane pöördumine aitab probleemi süvenemist ennetada ning olukorda parandada kirurgilise sekkumiseta.

“Tegelikult pole kirurgiline ravi radikaalne, vaid ajutine remont, sest see ei paranda haigust, üksnes aitab keerulisemast perioodist lihtsamalt edasi minna.”

Veresoontekirurg selgitab, et haige loodab sageli, et kirurg lahendab kõik tema mured, kuid üsna tihti on tegemist olukorraga, kus kirurgilist ravi rakendada on mõttetu või isegi lubamatu, sest see ei kergenda haige olukorda.

Millest saab abi?

Arsti sõnul on tänapäeval maailmas ainuke füsioloogiline moodus veenipaisu ja tursumist kontrolli all hoida survepõlvikute, -sukkade või -sukkpükste kandmine. Vaja on ka piisavalt liikuda – kõndida, sõita jalgrattaga, ujuda.

“Kas eelistada põlvikut, sukka või sukkpükse, on sageli inimese enda valiku küsimus. Arvamus, et põlviku soonimine põlve piirkonnas on ohtlik ja seepärast on tegu mittesoovitatava ravimoodusega, on vale!” toonitab kirurg.

Lisaks on hea jalgu üleval hoida. Näiteks kontoritööd tehes tasub muretseda väike järi, kus jalgu hoida. Koju jõudes on hea sõna otseses mõttes jalad seinale visata. Samuti aitavad jalgade olukorda parandada mitmesugused harjutused.

Regulaarne hepariini sisaldavate geelide määrimine jalgadele leevendab valu, põletikku ja turseid. Dr Mereni sõnul aitavad geelid aga minimaalselt. “Kui survesukka ei kasutata, on määrimisest abi vaid enesetunde parandamiseks, mitte rohkemaks.”

Ravipõlviku või -suka kandmine hommikust õhtuni ja liikumine on arsti sõnul paratamatult ainus viis hoida mured kontrolli all. “Operatsioon on näidustatud kosmeetilise eesmärgi saavutamiseks ja vaid teatud tõsisema probleemi vältimiseks. Aga seda oskab otsustada juba kirurg, veresoonte- või plastikakirurg.”

Veenilaiendeid soodustavad
• pärilikkus,
• pikaaegne seisev või istuv töö,
• vähene liikumine,
• suurenenud kehakaal,
• pidev raskuste tõstmine ja kandmine,
• pidevad jalgade sundasendid,
• rasedus (suurenenud emaka surve tõttu on takistatud venoosse vere äravool ja oht varikoosi tekkeks on suurem).

Abista jalgu!
• Proovi vältida pikalt püstiseismist ja suurte raskustega kõndimist. Pikematel ostlemisretkedel kasuta lahkelt istumispinke!
• Kuum dušš ja saun pole jalgadele head! Kuumus soodustab veenipaisu ja jalamurede süvenemist ning teatud juhtudel veenipõletiku teket.
• Piisav liikumine on organismile hea. Jalgadele mõjuvad eriti hästi jalgrattasõit ja ujumine, kuid ka pikad jalutuskäigud on igati kasulikud.
• Kanna võimalusel elastseid tugisukki või elastiksidet!