Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
3. november 2015, 10:50

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Alkoholilõksust välja - aga kuidas? (4)

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi jagab alkoholi liigtarbijad kolme suuremasse riskigruppi.

Eelsoodumusega perekonnast pärinejad. Kuigi teaduslike uuringutega pole alkoholismigeeni leitud, siis praktika näitab, et alkohoolikutest vanemate lastel on siiski mõnevõrra suurem risk samasse lõksu langeda.

Noored uljaspead. Motikad, autod, tüdrukud, peod. “Need on ihaldatud kambajõmmid, kraadetüüpi julged poisid,” kirjeldab dr Veskimägi. Sellel grupil on kõige suuremad võimalused paraneda. Mõistus tuleb pähe, kasvavad sellest eluperioodist lihtsalt välja, loovad pere.

Seltskond, kellel pole elus kõige paremini läinud, kelle unistused pole täitunud. Hingepiinad uputatakse pudelisse, probleemide lahendamise asemel põgenetakse nende eest.

Tasub arstiga rääkida

Dr Veskimägi sõnul suudavad naised oma alkoholiprobleeme meestest paremini varjata. “Vahel istub mul kabinetis selline daam, et sümptomid vihjavad küll igati alkoholile, aga no küsida ei julge – kusagilt ei paista see probleem välja,” imestab meestohter.

Üks eriline tüüp on veel, keda doktor nimetab tarkadeks alkohoolikuteks. Nemad satuvad aeg-ajalt tsüklisse ja tulevad siis ilma pikema jututa kohe abi otsima.

Dr Veskimägil on mitu sellist patsienti, kes korra kuus või aastas juba tuttava murega jälle tema kabinetti satuvad. Dr Veskimägi neile epistlit ei loe, vaid annab vajalikud rohud, võib-olla paneb ka natuke füsioloogilist lahust. “Mina julgustan kõiki meedikutelt abi otsima,” kutsub dr Veskimägi üles. “Rääkige oma probleemidest arstile, mängige lahtiste kaartidega. Arstidel on vahendeid aitamiseks.”

Iseseisvalt, ilma meditsiinilise sekkumiseta võib alkoholismist vabaneda, kui joomise põhjuseks olid konkreetsed probleemid, mis õnnestub lahendada. Kergemakujuliste sõltlaste puhul on võimalik, et tulevikus saavad neist mõistlikud alkoholitarbijad.

Teinekord on dr Veskimägi isegi soovitanud koguseid vähendada, mitte täielikult loobuda. “Mõnele inimesele mõjub see paremini. Kui öelda: ei tilkagi enam! – siis tihti ei võeta jah kaks nädalat tilkagi, aga seejärel jätkub joomine vanaviisi,” selgitab doktor.

“Aga kui lubada päevas kaks-kolm pitsi võtta, on inimene võimeline lausjoomisest loobuma.”

Parim ravi – tahe terveneda

Kõige tähtsam alkoholismiraviga alus­tamiseks on, et inimene ise tunnis­taks, et tal on probleem, ja sooviks sellest vabaneda. Tihti on selleks vaja mingit vapustust või pööret eluteel. Dr Veski­mägi toob mõned näited: magas lume­hanges ja oleks peaaegu surnuks külmunud; suur terviseprobleem, näiteks suhkruhaigus või infarkt; töö, armastuse või jumala leidmine.

Huvitav põhjus on ka tuntud inimese ootamatu surm: pärast mõne suhteliselt noore muusiku, näitleja või ärimehe surmateadet olevat perearstikeskustes tavapärasest rohkem jutulesoovijaid.

Wismari haigla statsionaarse osakonna juhataja dr Taimi Palk hoiaks alkohoolikuid vati sees – kui see oleks võimalik. “Iga traumaatiline kogemus võib kohe vallandada järjekordse joomahoo,” tõdeb arst. Teistest inimestest eristab alkohoolikuid see, et nad ei suuda piiri pidada. Enamik inimesi tunneb, et tema lagi on nüüd käes, tänaseks aitab. Aga alkohoolik ei suuda peatuda.

Paranemisele aitab kaasa perspektiiv: et oleks midagi kaotada või võita. Paljusid mehi toob alkoholiravile naise ähvardus lahutus sisse anda. Mõjutajaks võib olla töökoha leidmine, või vastupidi, oht see kaotada.

Karm statistika

* Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 eri haigus­seisundi või tervisehäirega.

* Eestis sureb alkoholitarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500–700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistused ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.

* Enamik inimesi, kellel on alkoholi tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes aastate vältel regulaarselt liiga palju alkoholi joovad.

* Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on peaaegu pooled alkoholitarvitamisest põhjustatud surmad seotud vigastuste ja traumadega – 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused. Näiteks kui vere alkoholisisaldus on suurem kui 0,05 promilli, kasvab liiklusõnnetuse risk kaks korda. 0,1 promilli korral on risk 7 korda suurem ning 0,15 promilli korral 25 korda suurem kui alkoholi mittetarvitamise korral.

* Võrreldes teiste Euroopa riikidega põhjustab alkohol Eestis väga palju surmasid enesetappude, mürgistuste, liiklusõnnetuste ja tulekahjude läbi.

* Alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis igal aastal umbes 1500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku (65%) hukkunutest on alkoholijoobes.

* Tules hukkunutest on alkoholijoobes lausa 88%.

* Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad ennekõike parimas eas mehed. Meeste suremus ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda.

Allikas: www.alkoinfo.ee