Pilt on illustratiivneFoto: MEELIS TOMSON
Keha
21. oktoober 2015, 16:08

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Vistrikest vabaks - nüüd ja kohe!

Akne võib rikkuda kauni näonaha ja viia hea meeleolu. Ometi saab õigete ravi- ja hooldusvõtetega vistrikest lahti. Kuidas hooldada aknega nahka, soovitab dermatoloog Maie Jürisson.

Akne on sage nahaprobleem ega puuduta ilmselt üksnes teismelisi poisse-tüdrukuid.

Akne võib ilmuda juba vastsündinueas, ent kõige enam esineb seda 13–17aastastel noortel. Vastsündinute akne tekib umbes ühe kuu vanustel titadel. Varem seostati seda ema hormoonide mõjuga, tänapäeval tuuakse põhjenduseks pigem naha kohanemisreaktsioon, mis tekib vastuseks naha mikrofloora kujunemisele.

Võimalik, et põhjusi on mitmeid ning kõiki veel ei teata. Aknet võib esineda ka poole- kuni kolmeaastastel muidu tervetel lastel, seevastu 3–6aastastel on aknet vaid mõne muu haiguse taustal. Prepuberteedieas võib tasapisi taas hakata kujunema akne.

Vähestel inimestel jääb akne kestma pärast 20. eluaastat, osal juhtudel võib olla tegemist sisenõrenäärmete häire või mõne muu terviseprobleemiga.

Missugune näeb välja aknega nahk?

Akne korral on nahal näha komedoone, põletikulisi sõlmi, mis võivad tipneda mädavilliga, arme ning pigmendilaigukesi. Kinnised komedoonid on mannatera suurused nahavärvi nahapinnast kõrgemad sõlmekesed. Mustad komedoonid on umbes millimeetrise läbimõõduga mustad täpid – tume täpp on rasunäärme laienenud viimajuha avaus.

Seda, miks need mustadena paistavad, seletatakse mitmeti: näiteks valguse neeldumise ja pigment melaniiniga.

Kinnistest komedoonidest arenevad põletikulised punetavad sõlmed, mille suurus varieerub olenevalt põletiku tugevusest ja ägedusest. Raske akne korral laatuvad põletikulised sõlmed omavahel, neis on rohkelt mäda ning jääknähuna jätavad põletikukolded arme.

Üksnes komedoonide korral on tegemist akne kergema vormi ehk komedoonaknega ning sel puhul on vajalik komedolüütiline ehk komedoonidevastane ravi. Kinnised komedoonid on pinnas põletikuliste ja mädaste sõlmede tekkimiseks.

Aknelööve paikneb sageli näol, kuid seda võib olla ka dekolteepiirkonnas, turjal, õlavartel. Et lööve on kõigile nähtav ja mõjutab väljanägemist, põhjustab akne ebamugavustunnet, piinlikkust ja enesehinnanguprobleeme ning võib viia püsiva meeleolulanguse, seltskonnast kõrvelehoidmise, tõrjutuse ja depressioonini.

Põhjused

Miks akne tekib?

Lihtsalt seletatuna on akne käivitajaks suguhormoonid, mille produktsioon puberteedieas suureneb. Nende toimel algab rasunäärmetes aktiivne rakkude uuenemine ja rasu tootmine. Rasunäärme sügavuses hapnikuvaeguse tingimustes tekivad soodsad tingimused mitmete mikroorganismide, sh Propionibacterium acnese jaoks. Rakkude kuhjumisel rasuvool häirub, rasunääre suureneb, selle seinad venivad või isegi rebenevad ning vastusena bakteritele ja koevigastusele algab põletik.

Kas akne on ainult rasuse nahaga inimeste probleem?

Akne ei ole ainult rasuse nahaga inimese mure, ent rasuse naha korral on ka akne tavaliselt enam väljendunud.

Mis veel võib aknet soodustada?

Aknet võivad soodustada okluseerivad ehk nahapoore sulgevad või ummistavad kosmeetikatooted, näiteks rasvased kreemid ja salvid (vaseliini, isopropüül­müristaadi sisaldusega), samuti otsmiku­piirkonnale sattunud juukselakid ja -vahad jm. Akne tekkele võivad kaasa aidata ka mõned ravimid, näiteks põletiku­vastased hormoonravimid.

Ravi 

Kuidas aknet ravitakse?

Akneravi nurgakiviks on teadlikkus selle haiguse kroonilisest kulust ning üsna pikaajalisest ravist. Sageli alustatakse ravi mitut ravimit kombineerides ning edaspidine säilitusravi jätkub ühe preparaadiga.

Nii välis- kui ka seespidise ravi põhisuunad on sihitud komedoonide (komedolüütiline ravi), põletiku ja bakterite vastu. Kergemate vormide puhul aitab välispidine ravi. Rohke põletikulise lööbe ja märkimisväärse armistumise korral ning siis, kui aknest on haaratud ka kehatüvi, on vajalik süsteemne ravi suukaudsete preparaatidega.

Optikalised ravimeetodid (laser­ravi, fotodünaamiline ravi) võivad aknet lühikeseks ajaks leevendada, kuid nende efektiivsus ei ole piisavalt tõestatud, seetõttu ei kuulu need kindlasti valikravimeetodite ega ka esimeste ravisoovituste hulka. Rasket ja mõõdukalt rasket aknet ravib nahaarst ning mitmete ravimite korral on vaja nahka ultraviolett- ja ka muu kiirguse eest hoopis kaitsta.

Järelravi on enamasti välispidine komedolüütiline, tarvitatakse kas aselaiinhappekreemi või A-vitamiini sünteetilist derivaati (adapaleenkreem, tretinoiin­kreem). Armide korral kasutatakse laserravi või keemilist koorivat ravi.

Kas armide teket saab vältida?

Arme saab vältida õigeaegse ja adekvaatse akneraviga, kuid mitte alati. Mäda väljapigistamine võib armide teket soodustada, sest vigastab rasunääret ja süvendab põletikku.

Leebe hooldus

Õige nahahooldus on ravi kõrval väga oluline. Kuiva ja ärritunud naha niisutamiseks sobivad kreemid ja losjoonid, toonikutest võib abi olla ehk kergema akne hoolduses, kui meeldib ja on märgata positiivset toimet. Tuleb arvestada, et kui parajasti käib akneravi kahe-kolme preparaadiga, siis muude keemiliste vahendite hulk võiks olla ainult hädapärane, tavaliselt peaks ühest puhastusvahendist ja niisutavast kreemist piisama.

Sobivaima hooldusvahendi leidmiseks tasub nõu pidada oma arstiga ja tooteid katsetada. Testrid on siin tänuväärne abi.

Piisav nahapuhastus – tähtis on nahapind hästi puhastada sinna päeva jooksul kogunenud või sattunud rasust, tolmust, muust mustusest. Selleks on head nahasõbraliku pHga (5,5) geelid, vahtgeelid, vahud, sobivad ka mitsellaarsed lahused, mida võib osta apteegist. Pärast pesemist ei tohiks nahk kiskuda ja kirvendada, nahk peab end puhastamise järel hästi tundma.

Ravimeid või ravimikombinatsioone tuleb kasutada vastavalt arsti ettekirjutusele kuni aknelööbe taandumiseni. Kui ravimid enam ei mõju, võib arst soovitada neid vahetada või rakendada rotatsiooniskeemi. Aknet peab ravima kogu akneperioodi jooksul ning ravimit kantakse kogu lööbest haaratud pinnale, mitte üksikutele punnidele.

Kui ravi käigus muutub nahk liiga kuivaks, tuleb kasutada niisutavaid kreeme, mis ei ole liiga rasvased või millel on märge “mittekomedogeenne”. Sageli annab raviarst ka kreemide vallas soovitusi, sest akneravimite sagedasim kõrvaltoime ongi naha­ kuivus.

Koorivad nn scrubid võivad liiga sagedasel ja energilisel tarvitamisel kasu asemel kahju tuua. Kosmeetiku juures käimisest võib abi olla mõnel rahulikumal perioodil, kuid mitte mädaste ja põletikuliste aknevormide korral.

Kui kasutada jumestuskreemi, tuleks see valida mittekomedogeenne. Hea oleks seda peale kanda võimalikult tagasihoidlikult, et nii vähe kui võimalik nahka puuderkreemi alla vangistada. Üksikuid põletikulisi sõlmi aitavad peita peitepulgad, mis sisaldavad näiteks salitsüülhapet, vahel ka antibakteriaalseid aineid, need katavad ja püsivad hästi. Ka neid tasub osta apteegist.