Refluks: märk kiirest elust

Korras seedimise puhul liigub toit kogu seedekulgla ulatuses ainult ühtpidi, üha allapoole. Sellise töökorralduse juures ei tohiks toidu seedimiseks oluline maonõre ülespoole, söögitorusse sattuda. Maohappe tagasiheite ehk refluksi tagajärg on kõrvetavalt kibe või hapukas maitse suus. Seda võib aeg-ajalt esineda igal inimesel. Happe suhtes tundlikku söögitoru võib korduma kippuv refluks tugevalt kahjustada.

Seedekulgla ühepoolne liiklus

Iga allaneelatud suutäis läbib ligi 40sentimeetrise söögitoru ning satub söögitoru sulgurlihase ehk maolävise kaudu makku. Maos seguneb toit soolhappest ja fermentidest koosneva maonõrega. Seda seedimiseks olulist hapet toodavad maonäärmed. Mao ja söögitoru vahel asuv sulgurlihas oma sulgurmehhanismiga on kui eriline lukuti, mis juhib toidu makku, kuid on suletud vastupidises suunas, hoides ära ärritava happe sattumise söögitorusse.

Inimese maos on kolme sorti maonäärmeid, milles omakorda on ühtekokku miljard ensüüme sisaldavat pearakku. Pearakkude ensüümid käivitavad seedimiseks vajaliku happe tootmise. Kui aktiivsed on happe tootmist käivitavad rakud, on inimeseti erinev, kuid tootmisprotsess toimub üldjuhul sedajagu intensiivselt ja niivõrd arvukate rakkude kaasabil, et pikemaaegset puudust tekkida ei saaks.

Maost liigub maonõrega segunenud toidumass tänu lihaskesta kokkutõmmetele läbi teise maolukuti ligi kuue meetri pikkusesse peensoolde, mille alguse kaheteistkümne sõrme laiust osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. Kogu peensoole ulatuses toimuvad intensiivsed seedeprotsessid ja toitainete imendumine.

Peensool on ümbritsetud kõhukoobast ääristava ligi paarimeetrise jämesoolega, kuhu seedeprotsessidest alles jäänud mass sooletrakti koordineeritud kokkutõmmete abil edasi liigub. Jämesooles lõpevad seedeprotsessid, toimub mineraalsoolade ja vee imendumine ning väljaheite moodustumine. Jämesool on ühenduses ligi seitsme sentimeetri pikkuse ussjätke ehk pimesoolega ning lõpeb pärasoolega.

Kogu seedekulgla ülesanne on liigutada toidumassi ühes suunas.

Kõhule pai

Seedeprotsessi tervislikuks kulgemiseks ja mao tööle hakkamiseks on vaja õiget häälestust. Lisaks söömiseks varutud piisavale ajale ja mitmekesisele tervislikule toidule on väga oluline ka toidule mõelda.

Pole sugugi ükskõik, kus ja kellega ning milliste emotsioonidega sööma asutakse ja taldrik tühjendatakse. Seedeprotsesside piisavaks käimalükkamiseks peab õhkkond olema meeldiv ning söömine naudingut pakkuv. Toidu püstijalu või tööd tehes alla kugistamine ning söömisaegne halb tuju või muremõtted võivad hakata seedehäireid põhjustama.

Seedeprotsessi tervislikul käivitumisel on kolm kohustuslikku faasi.

1. Mõtlemisfaas. See on seedeprotsessi psüühiline faas, mil tuleks mõelda söömisest kui meeldivast ja vajalikust toimingust. Tehakse plaane, kus ja mida süüa, kellega koos einetada jms.

2. Ajufaas. Toidu lõhn ja nägemine algatab protsessi, mille käigus vabanevad seedimiseks vajalikud biokeemilised ained.

3. Maofaas. Eelmises faasis tekkinud biokeemilised ained mõjutavad maonäärme rakke vajalikul määral hapet tootma ning ülejäänud seedetegevust soodustama.

Toitu tuleb nautida rahulikus tempos ja iga suutäis põhjalikult läbi närida.

Kiire elutempo needus

Kõht ei kannata pidevat ruttamist ja närvilisust, elutempo aga sunnib peale just kiirustamist ja stressirohkeid hetki. Hommikuti jooksu pealt tass musta kohvi ja seejärel ummisjalu ummikutesse, kihutades kontorisse ja ruttu-ruttu loendamatuid pisiasju korraldama.

Päeva lõpus kiiruga poest läbi ja seejärel suure toiduportsjoniga diivanile teleri ette. Tagajärjed ei lase ennast kaua oodata: kõrvetised, hääle kähedus, neelamisraskused, hingamisteede vaevused, halb hingeõhk jms. Kõik need sümptomid viitavad muutustele söögitoru limaskestas, mis krooniliseks muutudes ja ravimata jäädes suurendavad vähiriski.

Kui kõrvetised ja refluks esinevad sagedamini kui paar korda nädalas ning need ebameeldivad sümptomid häirivad igapäevaelu, tuleks kindlasti arstilt nõu küsida. Tegemist võib olla reflukshaigusega, mille kõige sagedasem ja iseloomulikum vaevus ongi kõrvetised.

Reflukshaigusele võib viidata ka neelamisel tekkiv ebamugavus või valu, tunne, nagu jääks toit söögitorusse kinni. Maohappe tagasiheide võib tekitada ka hingamisteede vaevusi: pikaaegset ärritusköha, bronhiiti, astmat. Esineda võib hääle kähedust, tükitunnet kurgus, kurgupõletikke, igemehaigusi ning isegi rinnakutagust valu ja kõrvavalu. 

Allikas: gastroenteroloog KÜLLIKI SUURMAA

Kas sul on reflukshaigus?

* Kas sul on viimase kuu jooksul esinenud kõrvetisi või oled tundnud põletavat tunnet rinnaku taga?

* Kas oled vahel öösiti ärganud kõrvetiste tõttu?

* Kas sportimine või füüsiline pingutus on kutsunud esile kõrvetisi?

* Kas tunned sageli pärast sööki suus haput maitset?

Kui oled vastanud JAH enam kui ühele küsimusele, vasta ka järgmistele.

* Kas sul esineb kõrvetisi rohkem kui kaks korda nädalas või oled korduvalt öösiti kõrvetiste tõttu ärganud?

* Kas oled siis tundnud kõrvetavat valu rinnaku taga, mis tõuseb ülakõhust või rindkere alaosast kaelani?

* Kas oled pidanud loobuma mõnedest söökidest või jookidest, sest need põhjustavad kõrvetisi?

* Kas tarvitad sageli kõrvetiste leevendamiseks käsimüügi­ravimeid?

Kui oled vastanud JAH rohkem kui üks kord ka 5.–8. küsimusele, pöördu perearsti poole.