Pilt on illustratiivneFoto: MATI HIIS
Keha
20. oktoober 2015, 13:16

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Vitamiinimaiad juuksed, küüned ja nahk

Juuksed, küüned ja nahk lähevad korrast ära enamasti ühel ajal. Nad on tehtud samast koest, kuid saanud eri kuju. Nii maitsevad neile samad mineraalained ja vitamiinid ning nad on tundlikud sarnaste ärritajate suhtes.

“Naha seisukord halveneb kõige esimesena, sest ta on neist kolmest kõige tundlikum,” selgitab perearst Julia Ossipova. Juuksed ja küüned on vastupidavamad.

“Kui nahk on korrast ära ja muutused ilmnevad ka juustes ja küüntes, siis peab kindlasti minema arsti juurde ja võib-olla tegema ka vereproovi ja kontrollima vere hemoglobiinisisaldust,” julgustab ta ka iluprobleemidega perearsti juurde tulema. “Vahel on tegu väikese probleemiga ja piisab arstiga nõu pidamisest, et nahk või juuksed-küüned korda saada, kuid mõnikord avalduvad juuste, küünte ja naha kaudu ka tõsised haigused.”

Küünte, naha ja juuste lihtsamad probleemid on seotud vale toitumisega. Toit peab olema tasakaalustatud ning sisaldama piisavalt rauda, valku, süsivesikuid ja vitamiine.

“Suvel peaks sööma võimalikult palju marju, värskeid puu- ja köögivilju, sh spinatit ja lehtsalateid. Dieedid, eriti ühekülgsed dieedid ja näljutamine, löövad ainevahetuse rivist välja ning kannatavad ka juuksed, küüned ja nahk.”

Taimetoitlaste naha-, küüne- ja juuksemured võivad tekkida väikesest vere rauasisaldusest. Raud osaleb hemoglobiini moodustamises ja kui hemoglobiini on vähe, siis napib kudedes ja rakkudes hapnikku. Juuksed hakkavad välja langema, küüned ei kasva ja nahk on tuhm.

Juuksed

Juuste mured: väljalangemine, tuhmumine, juuksekarva õhenemine.

• Kuni 100 juuksekarva väljalangemine päevas on normaalne. Juuksekarva elutsüklis on kasvufaas, puhkefaas ja väljalangemise faas. Me ei jää vahepeal kiilaks, sest kõik juuksed on eri faasis ning väljalangevate juuste asemele ilmuvad kiiresti uued. Üks karv kasvab mõne millimeetri päevas.

• Pärast sünnitust on normaalne, et langeb välja rohkem juukseid, sest kehas toimub sünnitades järsk hormoonimuutus. Raseduse arenedes harjub organism muutustega aja jooksul. Pärast sünnitust peab naha, juuste ja küünte kauni ja tervena hoidmiseks sööma lisaks spetsiaalseid imetavale emale või rasedale mõeldud vitamiine, sest raua-, kaltsiumi- ja vitamiinivajadus on imetamise ajal suurem.

• Juuksed teeb tuhmiks päikesekiirgus. Päike kuivatab ja rikub juuksestruktuuri, muutes juuksekarva hapraks, tuhmiks ja elutuks. Eriti halvasti mõjub päike blondeeritud ja värvitud kiharatele.

• Vähe toitaineid. Juuste pealt on väga selgelt näha ka toitainete puudus ja vähene veejoomine. Ühekülgne, valguvaene ja väheste toitainetega toit võtab juustelt sära ja elujõu.

• Kui juuksed langevad välja ja samal ajal on küüned haprad, nahk kuiv või pidevalt kergelt higine, võib kahtlustada kilpnäärmehaigust.

Teed juustele head, kui
* kaitsed neid päikese eest mütsi või rätikuga,
* kasutad suvel päikesekaitsefaktoriga juuksehooldustooteid,
* jood piisavalt vett,
* sööd palju värskeid puu- ja köögivilju, sh spinatit ja lehtsalateid,
* lisad vajadusel menüüsse toidulisandid.

Nahk

Naha mured: kuiv, rasune, tundlik, ketendav, tuhm või allergiline nahk, vistrikud, akne, peanahal kõõm.

• Tundlik nahk. Nahk on väliste tegurite suhtes palju tundlikum kui juuksed ja küüned. Naha välimust mõjutavad muu hulgas toit, ümbritsev keskkond, vesi, millega end peseme, igapäevased hooldusvahendid ja kosmeetika. Valed nahatooted ja negatiivsed välisfaktorid teevad naha tundlikumaks. Kui nahk puutub nendega kokku pika aja vältel, muutub nahk allergiliseks.

• Vistrikuline nahk. Täiskasvanud ja terve nahaga inimesel ei tohiks olla vistrikke. Need võivad tekkida, kui organismis on tavalisest rohkem meessuguhormoone või naissuguhormoonide tase on tasakaalust väljas. Paar-kolm vistrikku ei ole probleem, kuid kui vistrikke on palju, need lähevad suuremaks ja põletikuliseks ning õigest nahahooldusest hoolimata püsivad, peaks nõu pidama perearstiga. Vistrikuline nahk vajab erihoolt ja vahel ka tablettravi.

• Peanahk on eriline, kuna seal on massiliselt karvanääpse. Sellele mõjub ärritavalt liiga sage šampooniga pesemine, valede šampoonide ja kemikaalide kasutamine. Kõõma võib tekitada ka stress.

• Peas võivad avalduda ka mõned nahahaigused, näiteks dermatiit, psoriaas ja seenhaigused. On seeneliike, mis võivad kahjustada peanahka ja juukseid nii, et juuksed langevad laiguti välja või murduvad. Seenhaigusi on sagedamini inimestel, kes puutuvad palju kokku loomadega, sest loomad võivad olla seente edasikandjad.

• Ka vale toit põhjustab nahaprobleeme. Kääritatud joogid, vürtsised ja väga magusad road muudavad naha rasusemaks ja soodustavad vistrike teket, vähene vedelike joomine aga soodustab naha kuivamist. Rohke suhkrurikaste toitude ja jookide tarbimine võib põhjustada nahal ka mitmesuguseid põletikulisi protsesse.

• Tuhm nahk on tavaliselt suitsetajatel ja mõne sisehaiguse korral.

• Mõned ravimid ei sobi suvel tarvitamiseks, sest muudavad naha päikese suhtes tundlikuks ja võivad põhjustada päikeseallergiat, näiteks hiljuti retseptiravimiks muudetud Fastum Gel.

Teed nahale head, kui
* kasutad kvaliteetseid ja nahatüübile sobivaid hooldusvahendeid,
* väldid nahka kuivatavat seepi,
* jood päevas vähemalt 1–1,5 liitrit vett (kuumal päeval rohkem),
* kaitsed ja niisutad nahka kreemiga,
* kasutad suvel päikesekaitsefaktoriga kreeme,
* eemaldad õhtuti näolt meigi,
* loobud suitsetamisest,
* tarbid vähe suhkrurikkaid sööke ja jooke,
* magad piisavalt.

Küüned

Küünte mured: haprad, murduvad ja lõhenevad küüned, küüneplaadi kuju ja küünte värvuse muutused.

• Kui küüned on haprad ja lõhenevad, peaks tegema vereproovi. Madal hemoglobiinitase, raua ja teiste mineraalainete vaegus või hormonaalsed häired ei lase küüntel kasvada. Küüned vajavad kasvamiseks magneesiumi, kaltsiumi, A-vitamiini ja B-rühma vitamiine.

• Vahel takistab küünte kasvamist nende närimine. Sellest murest on kõige lihtsam lahti saada regulaarselt maniküüri tehes.

• Kellaklaasiküüned ehk liigselt kumerdunud küüneplaadiga küüned viitavad vereringehäirele.

• Lusikataolised küüned ehk küüneplaadi keskelt auku vajunud küüned on tihti aneemia tunnuseks.

• Sõrmkübaraküüned ehk nööpnõelapeasuuruste lohukestega küüned viitavad psoriaasile, kuid kaasnevad vahel ka teiste haigustega.

• Suitsetajate küüned on sageli kollased.

• Küüntel väljenduvad ka seenhaigused. Sel juhul muutub küüs servast paksemaks, sakiliseks, kaotab läike ja muutub kollaseks või halliks. Seene saab kindlaks teha seeneprooviga.

• Varbaküünte probleemid, näiteks küünte paksenemine ja lõhenemine, võivad olla tingitud valedest, pigistavatest jalanõudest.

• Kodukemikaalid ja näiteks juuksuris kasutatavad ained võivad kahjustada küüsi, tekitada nahapõletikke ja ekseeme.

Teed küüntele head, kui
* kreemitad käsi ja küüsi iga päev,
* paned kodukeemiat kasutades kätte kummikindad,
* toitud mitmekesiselt,
* jood piisavalt vett.