Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Vesi ja niisutus kreemipotist 

Reeli Maasikamäe , 22. oktoober 2015, 16:29
KreemitamineFoto: ALDO LUUD
Mille järgi otsustada, kas valida poeriiulilt ihupiim, kreem, võie, õli või kuivõli? Selgust aitab luua kosmeetik-koolitaja Ene Männe.

“Nahale on kõige tähtsam vesi ja niisutamine. Terves nahakihis on 10–20% inimkehas sisalduvast veest. Kui vett on nahas alla 10%, muutub nahk õrnaks ja karedaks, on jumetu ja laiguline ning kaotab elastsuse. Nahapinnalt aga aurub vesi ja naha sidusaine iseenesest ning sõltuvalt elustiilist, ümbritsevast keskkonnast ja naha eripärast võib iga nahatüüp aeg-ajalt kannatada veepuudust,” selgitab 20aastase kosmeetikukogemusega Ene Männe, miks on vaja kasutada kehakreeme.

Naha niisutamiseks on poes suur valik tooteid. Valmistusviisilt jagunevad kehatooted vee, õli või kreemi baas­ainel tehtuks. See, kas keha niisutajale on pandud nimeks piim, kreem või võie, sõltub toote tekstuurist ja koostisest ehk sellest, kui palju kaitsvat ainet see nahale jätab. Alustades kõige kergemast tekstuurist jagunevad tooted kehaveeks, geeliks, fluidiks, emulsiooniks, ihupiimaks, kreemiks, õliks ja võideks. Teks­tuuri järgi nime saanuna leiab poeriiulilt ka kehasufleesid ja kehasmuutisid.

Olenemata nimest on kõigil kehatoodetel sama eesmärk – kaitsta ja niisutada nahka. Kui kreemi baasainetele lisatakse ka aktiivaineid, saavad kreemid juurde pinguldava, tasandava, rahustava, noorendava või muu toime.

“Kallimaid kreeme ostes maksame osalt brändinime, kuid ka rohkemate toimeainete eest. Iga võõrapärane ja keeruline nimi koostises ei tähenda alati kahjulikku keemiat. Näiteks E-vitamiin kannab kreemi tagaküljel nime toco­pherol, tocotrienol, tocomonoeole, MDT (marine-derivated tocopherol ehk merest pärit algainest E-vitamiin) või -tocopherol.”

Kunst valida õige kreem

“Vahel kuulen tagasisidet, et ostsin halva kreemi, sest see jättis naha rasvaseks. Kreem ei ole sellepärast halb. Tegelikult tehti vale ost, sest selle toote eesmärk oligi jätta nahk rasvaseks. Ei ole olemas halba kreemi, vaid sinu naha vajadustele mitte­sobivad,” selgitab Ene kreemide võlumaailma ja annab sobiva toote leidmiseks head nõu. “Valitud tooteid tuleb kindlasti enne ostu nahal proovida. Ainult lõhna, etiketi ja pudelikuju järgi otsust teha ei maksa. Oluline on kreemi toime, koostis ja mis tunde see nahale jätab.”

Kreemi peab valima küll vastavalt nahatüübile, kuid arvestama ka naha vajadusi.

“Niisutamist vajab iga nahatüüp, aga on väga individuaalne ja sõltub ka meeleolust, kas paremini sobib niisutamine geeli, kreemi, piima või võidega,” laseb Ene kõigil ise otsustada. Ka kreemitööstus liigub aina sinnapoole, et nii geelil, kreemil kui ka võidel võib olla sama toime, jääb vaid erinev tekstuur. “Suvel sobivad kõigile tavaliselt kergemad kehatooted, sest organism ise niisutab rohkem nahka ja produtseerib rasu.”

Igale piirkonnale oma kreem

Kuiv nahk lööb tugevalt häirekella. Niisutamist nõudes hakkab see kiskuma, sügelema ja kestendama, vanem nahk lõtvub ja kortsub. Eriti kuiva naha korral võiks kasutada mitut toodet korraga – esimeseks kihiks panna kerget niisutavat kreemi, mis imendub kohe, ja peale toitvat kreemi, mis jätab nahale kaitsekihi.

“Igas kehapiirkonnas on eri tüüpi nahk ja eri toimega kreemide kasutamine on igati õigustatud. Sääred ja käed on tavaliselt kõige kuivemad, selg ja dekoltee aga rasused. Teatud vanusest alates peaks kasutama hakkama pinguldavaid rinna- ja dekolteekreeme. Kindlasti peaks hooldama ka tselluliidipiirkondi. Samas on ideaalselt sobivast kreemist olulisem naha niisutamine kas või tavalise oliiviõliga.”

Enne kreemiostu mõtle läbi
* mis otstarbeks kreemi vaja on,
* milline on sinu nahatüüp,
* missugust hoolitsust nahk vajab,
* mis aastaajal kreemi kasutad.

Kuivem nahk on tavaliselt
* naistel,
* heleda nahaga meestel
* vanuritel,
* beebidel ja väikelastel.

Naha kuivatajad
* Kuiv õhk,
* väga külm ja väga kuum õhk,
* õhukonditsioneer, tuul, ventilatsioonisüsteemid,
* liigne päevitamine,
* suitsetamine,
* kare kraanivesi,
* alkoholi sisaldavad toonikud,
* nahale ebasobiva koostisega seebid ja nahapuhastajad,
* mõned ravimid, näiteks lokaalsed kortikoidid, antidepressandid, diureetikumid, lahtistid või retinoolil põhinevad akneravimid,
* mõned nahahaigused, näiteks kera­toos, ihtüoos, atoopiline dermatiit.