Ravitoimega triibulised (2)

Neid siniseid plaastreid seljal kutsutakse kinesioteibiks. Esimesena saidki teibi kasulikest omadustest osa tippsportlased. Teipi kasutati juba Pekingi olümpiamängudel sportlaste ületöötanud lihaste koormuse vähendamiseks ja lõõgastamiseks. Samuti liigesevalude korral ja liigeste stabiliseerimiseks.

Mis puutub kuraasikasse Balotellisse, siis arvatavasti vajas ta abi pinges alaselja pärast: lihtne kinesioteip võis tal vähendada valusid, lihasväsimust, parandada sooritusvõimet ja liikuvusulatust.

Teibituna on võistlustel nähtud ka Inglismaa staarjalgpallur David Beckhamit ning teistest tippsportlastest näiteks tennisist Serena Williamsit ja jalgrattur Lance Armstrongi.

Eestis tunneb teibi võlusid hästi kõrgushüppaja Grete Udras.

“Alguses, kui teibid tulid, kasutasid neid ainult tipud,” meenutab Grete. “Esimest korda proovisin teipi, kui paar aastat tagasi luuümbrise põletikuga hädas olin, tundsin, et jalg “vajub läbi”, ja teip oli siis toeks. Samuti tarvitasin neid alaselja ja abaluu pingete ja valude korral, läks kõvasti paremaks.” Grete nendib, et teibitud probleemne koht lisab enesekindlust. “Mul on julge tunne hüpet teha, kui tean, et teip toetab. Sportlasel on vigastuse puhul ka psühholoogiline abi väga oluline.”

Praegu ravib Grete kõõluse-vigastust. Grete Udrase ja paljude teiste taastumist on teipimise abil aidanud noor füsioterapeut Sirli Hinn.

Kuidas teip töötab?

Sirli Hinn: K-taping ehk kinesioteiping on tehnika, mis toetab ja stabiliseerib liigeseid ja lihaseid vere- ja lümfiringet takistamata ning liigutuste ulatust piiramata. Samuti kasutatakse seda vigastuste tekke vältimiseks, turse ning valu vähendamiseks.

See efektiivne ravivorm on muutunud püsivaks osaks vigastuste ennetamisel ja taastumisel nii maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude ajal kui ka füsioterapeutide seas taastusraviasutustes.

Kes Eesti sportlastest kinesioteipi kasutavad? Kui varem kasutati kinesioteipi rohkem spordivaldkonnas, siis praegu on see laialt kasutusel ka taastusravis. Ise olen teipinud sportlasi – jalgrattureid, korvpallureid, saalihokimängijaid, kergejõustiklasi, maadlejaid.

Mis vaevuste puhul see meetod aitab? Kinesioteip sobib traumade ja ülekoormusvigastuste puhul, lihaspinge, turse ja valu leevendamiseks. Häid tulemusi olen saanud näiteks selliste levinud ülekoormusvigastuste puhul nagu kannakõõluse põletik, küünarliigese valu, põlve, õla ja lülisamba piirkonna probleemid ning karpaalkanali sündroom – tüüpiline korduvate liigutuste tagajärjel tekkinud närvi pitsumine randme piirkonnas. Lisaks on see hea abivahend lõikustest ja traumadest (nt lihasrebendid, venitused, nikastused) taastumisel.

Oskusliku kasutamise puhul saab kinesioteip aidata kaasa lümfiturse ja ka hematoomide ehk verevalumite kiiremale imendumisele ning armide paranemisele. Samuti on kinesioteip hea vahend traumade ennetamisel ning paljud sportlased kasutavad seda korduvvigastuste vältimiseks näiteks hüppeliigese puhul. Teip ei sobi aga nahakahjustuste, vähi, lahtiste haavade korral, raskendatud on selle peale kandmine higisele või märjale nahale.

Elastikside on nüüd väljatõrjumise äärel? Seda ma ei ütleks. Hea terapeut oskab neid omavahel kombineerida ja üks ei välista teist. Näiteks võib teipi kanda elastiksideme või ortoosi all.

Ühelt poolt on kinesioteipimine omaette teraapia, aga samas ka hea vahend, mida teraapiaprotsessis saab kombineerida teiste protseduuridega, näiteks terapeutiliste harjutuste, külmravi, massaaži ja manuaalteraapia võtetega. Mõnikord ei saagi enne harjutuste juurde asuda, kui probleemne piirkond on teibiga toestatud ja valu ära võetud.

Miks on kinesioteipimine nii tõhus? Trauma ja ülekoormuse puhul tekib kudedes põletik ja turse. Vaba ruum naha ja lihase vahel surutakse kokku ja lümfivedelik kuhjub lümfiteede ahenemise tõttu. See omakorda tekitab kompressiooni ehk surve valuretseptoritele ja tagajärjeks ongi valuaisting.

Kinesioteibi eesmärk sellisel puhul on nahka tõsta, et paraneks lümfivedeliku äravool. Kinesioteip asetatakse nahale sellises asendis, kus teibitav piirkond (nahk ja lihaskude) on venitusasendis või venitab terapeut nahka teipimise ajal, samas teipi ennast ei venitata.

Tagasi normaalasendis, moodustavad teip ja selle all asetsev nahk väikeseid kortsukesi. Kortsude tekkimise efekt tõstab nahka ning suurendab vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel, mille tulemusel paraneb lümfivedeliku pääs lümfiteedesse, mis omakorda vähendab stimulatsiooni naha valuretseptoritele.

Kokkuvõttes alanevad kinesioteibi toimel turse ja valu ning kiirenevad paranemisprotsessid. Inimene saab oma kehaosa kasutada normaalselt ja valuvabalt, väheneb võimalus valest asendist tingitud kompensatoorsete liigutuste kasutamiseks (nt lonkamine), mis põhjustavad ülekoormust teistes lihasgruppides. Inimene saab jätkata töötamist, treeninguid või taastusravi.

Teip aitab jalgele

Staarsportlasi teibib oma spordiarst või füsioterapeut, kuid samamoodi tasub terapeudi poole pöörduda igaühel, hoolimata sellest, et parasjagu maailmarekordit või kuldmedalit plaanis pole. Valuvaba elu on väärt, et apteegist, tervise- või spordipoest väike rullike soetada ja tervistavad “triibulised” peale vedada.

Tiina Kalevik (29) väänas trennis oma jala paremast põlvest valusasti ära. “Pärast esmase valu möödumist tundus, et ei olegi midagi hullu, kuid öösel hakkas jalg nii piinama, et polnud võimalik magada.” Hommikuks ei saanud ta enam oma jalga kõverdada ning treppidest liikumine oli väga valus.

Füsioterapeut pakkus Tiinale välja võimaluse jalg ära teipida. Tulemus üllatas teda: “Tundsin ennast kohe paremini, valu kadus ning sain täitsa üllataval kombel mõne minuti möödudes korralikult kõndida ning jalga painutada,” tunnistab naine.

Kuigi Tiina oli juba arvestanud, et mõned nädalad tuleb rahulikumalt võtta, polnud see vajalik, ja kompetentsikeskuse juhataja tööd-tegemised seisma ei jäänud. Alates kinesioteibi leiutamisest 1970. aastatel on meetod aktsepteeritud spordi- ja lääneliku meditsiini ringkondades.

“Tavalist, nn sporditeipi ei saa venitada ning see on välja töötatud selleks, et takistada liigutust kahjustatud kehaosas, eesmärgiga vältida kahjustuse süvenemist. Kinesioteip pakub küll vajalikku tuge, aga erinevalt sporditeibist ei takista see normaalset liigutuste ulatust. Seetõttu saab patsient valuvabalt suurema ulatusega liigutusi teha juba taastumisprotsessi alguses, suureneb raviharjutustest saadav kasu ning lüheneb ravi aeg,” selgitab füsioterapeut raviprotsessi kiirendavaid asjaolusid.

Sirli Hinni kinnitusel saavad kinesioteipimisest abi ka juuksurid, kontori-töötajad, klienditeenindajad – kõik, kellel tuleb oma töös kokku puutuda sundasenditest tingitud lihaspingetega.

Mis on kinesioteip?

• Kinesioteipimise meetod seisneb teibi kandmises eri lihasgruppide peale ja ümber. See taastav, toetav ja lõõgastav ravimeetod toob kasu nii sportlastele kui kõigile teistele, parandades nahaalust verevarustust ja toetades lihaste-liigeste funktsioone.

• Teip on lateksivaba, seetõttu tekib allergilisi reaktsioone väga harva.

• Elastne, liikumisvabadust andev ja hingav kangas ning meditsiiniline liim lubavad teipi mitu päeva nahal hoida. 

• Sobib nii sportimiseks kui ka teisteks puhkudeks.

Kinesioteibi efektid

Kuna kinesioteip tagab keha iseenesliku paranemise protsessi, ei piirdu teibi efekt ainult lihaste ja liigestega. Anatoomiliselt on tihe ühendus lülisamba ja autonoomse närvisüsteemi vahel. Seetõttu arvatakse, et lihas-skeletisüsteemis aset leidnud muutused võivad mõjutada reflekside kaudu siseelundkonna talitlemist.

Nii on võimalik teibi paigaldamisega parandada kroonilisi üldhaigusi, nagu peavalu, ärevusseisundid, astma, unetus, naiste spetsiifilised vaevused.