Mida mõtled, seda saad

Mõtlemise mõju tunnetele ja käitumisele uuris kognitiivteraapia rajaja Aaron T. Beck. Töötades depressioonis patsientidega, pani Ameerika psühhiaater tähele, et ängi põhjustavad negatiivsed mõtted: pean kõigile meeldima, inimesed on halvad jne. Beck leidis, et moonutatud arusaamade ümberhindamine teeb masendunute enesetunde helgemaks. Mõtteviisi on võimalik muuta.

Miks valida tõlgendus, mis haiget teeb ja samas tegelikkusele ei vasta? Kognitiiv-käitumisteraapiat (KKT) tutvustab kliiniline psühholoog ja kognitiiv-käitumuslik psühhoterapeut Elen Kihl.

• Milles seisneb teraapia tuum?

Kriitilistes olukordades ebamõistlikud hoiakud aktiveeruvad ja põhjustavad negatiivseid mõtteid. Neist tulenevad emotsionaalsed seisundid, nagu hirm, viha, ärevus, süütunne jm. Emotsionaal-sest seisundist oleneb suuresti käitumine. Näiteks kui ma midagi kardan, püüan seda iga hinna eest vältida, selle asemel et järele vaadata, kas asi ikka on nii hirmus.

• Kuidas terapeut inimese murega töötab?

Leitakse probleemid, mõtted ja emotsioonid, mis kindlates olukordades tekivad, ning veendumused, mis neid mõtteid “toidavad”. Vaadatakse, mida inimene nendes situatsioonides teeb. Sageli ei lase just käitumine vildakal veendumusel muutuda. Näiteks kurdab noormees, et tunneb end üksildasena, tal pole sõpru. Ta istub kodus ja kurvastab. Välja minna ja kellegagi tutvust otsida ta ei julge. Nii muutubki ta kodus järjest nukramaks. Sellised mõtete, tunnete ja käitumise nõiaringid otsitakse koos üles ja proovitakse asja parandada.

• Kuidas toimub paranemine?

Teraapiaprotsess on uute oskuste õppimine. Terapeut jõuab arutelu käigus koos kliendiga nende nüanssideni, mida oleks tarvis muuta, et end paremini tunda. Seejärel õpetab terapeut tehnikaid, et muutust saavutada.

Uute oskuste õppimine vajab harjutamist. Seda saab inimene teha probleemsetes olukordades. Uus oskus õpitakse teraapiaseansil, harjutatakse kodus. Järgmisel kohtumisel vaadatakse üle, kuidas asi õnnestus ja mis vajaks veel parandamist.

Kui hästi keegi paraneb, oleneb paljus sellest, kui motiveeritud ta on endaga tööd tegema.

• Kuidas vabaneda minevikutraumadest?

Hoolimata sellest, et uskumused, hoiakud ja käitumismustrid võivad pärineda lapsepõlvest või varasest noorusest, ei saa me olnut muuta. Teraapias küll uuritakse inimese veendumuste ja harjumuste kujunemist, kuid probleemide lahendamisel keskendutakse käesolevatele olukordadele.

• Miks peab vahel tegema vastumeelseid asju?

Inimloomusele on omane vältida ebameeldivusi. See on turvalisuse ja ellujäämise mõttes igati vajalik. Ei ole mõistlik hüpata tundmatus kohas pea ees vette või minna kaasa võõra joobes seltskonnaga. Ent sageli juhtub, et inimesed kardavad ja väldivad olukordi, mis ainult tunduvad ohtlikud. Kartmine ja vältimine segavad nende elu.

Näiteks kardab paanikahäirega inimene, et kui tal poes hakkab süda kloppima ja silme ees läheb uduseks, kukub ta kokku ja sureb ära. Loomulikult ei lähe ta säärase hirmuga üksi poodi.

Sellisel puhul selgitatakse, kuidas niisugune seisund tekib ja miks oodatud katastroofi – surma – ei saabu. Seansil tehakse kava, kuidas kardetud olukord siiski järele proovida, et veenduda ise nii poekülastuse kui südamekloppimise ohutuses. Jah, tuleb tegutseda, kui tahad hirmust vabaneda!

• Millal on KKT tõhus?

Seda kasutatakse nii igapäevaelu psühholoogiliste probleemide lahendamisel kui ka psüühikahäirete ravis. Just viimaste puhul on uurimused näidanud selle ravimeetodi efektiivsust. KKTd kasutatakse näiteks depressiooni, ärevushäirete, sundhäirete, sõltuvusprobleemide ja söömishäirete ravis.

Psüühikahäire korral on oluline koostöö psühhiaatriga. Meetod ja tehnikad on hästi rakendatavad ja tõhusad eelkõige seetõttu, et probleemide ja häirete tekkimisel ning säilimisel on loogiline seletus. Kui inimene õpitud oskusi kasutab, näeb ta ise, et asi paraneb.