Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
14. november 2015, 13:10

Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta augustikuu Tervis Plussis.

Kui nahk hakkab vastu

Puhastuspiim, toonik, seerum, aluskreem, päevakreem, jumestuskreem – kui ka sinu igapäevane nahahooldus on sarnaselt põhjalik, tasuks enne järgmist kosmeetikarünnakut aeg maha võtta ning hinnata, kas liigne hooldus nahale kasu asemel hoopis kahju ei tee.

Nägu

Nägu on kerge ülehooldada, kui lähtuda põhimõttest, mida põhjalikum hooldus, seda parem. “Kui me ei anna nahale võimalust ise toime tulla, nõrgenevad keha loomulikud protsessid,” selgitab Natalia Trofimova, loodusravikeskuse Loodus arst. “Kosmeetikat võiks kasutada vaid seal, kus seda tõesti tarvis on. Mõjutades keha keemilise vahendiga – pestes, neutraliseerides –, hävitab see naha loomulikku kaitsemehhanismi. Kui nahk on terve, püüab see, nagu iga organ, taastada oma pH-d. Üldine happelisuse skaala on 1–14, pH 1–7 on happeline, 8–14 aluseline. Naha pH on ülejäänud organitest veidi happelisem, 4,7–4,5. Seetõttu tuleks kasutada neutraalse pH-ga kosmeetikat.”

Jevgenia Makarova, meditsiinilise iluravi keskuse Medemis meditsiiniala juhataja ütleb, et näohooldusvahenditest valitakse üha sagedamini toode tundlikule nahale, kuigi tõelist naha ülitundlikkust on vaid mõnel protsendil inimestest. Tavaliselt viitavad nahakipitus ja muud nähud hoopis kosmeetikatoodete ülekasutamisele. Kui nahk on kosmeetikaga ülekoormatud, ei saa ta piisavalt hapnikku, et normaalselt toimida. Tihti pole ka aknel muud põhjust kui naha ülekoormatus.

Koorimine on üks sage viis nahale kasu asemel kahju teha. Kui nahk punetab ja kipitab pärast koorimist, on ta traumeeritud. Koorimise vajadus sõltub nahatüübist ja vanusest.

“Liiga sage koorimine kahjustab igasugust nahka ja rikub naha loomuliku kaitsebarjääri, mille tõttu muutub nahk ärritunuks. Eriti ettevaatlik tuleks olla kuiva ja küpses eas nahaga inimestel. Kuiva nahaga on soovitatav kasutada võimalikult peeneteralisi ja pehmeid koorivaid kreeme ja teha keemilist koorimist harvem. 

Kuigi rasuse nahaga on keemiline koorimine rohkem näidustatud, tuleks siiski olla ettevaatlik ja mitte iga nädal seda protseduuri ette võtta. Puuviljahapetega keemilise koorimise efekt seisneb naha pealmise surnud kihi lahustamises, mille tagajärjel hakkab kasvama uus kiht. Liiga sage koorimine kahjustab naha sügavamaid kihte,” kirjeldab Makarova. Mida küpsemas eas nahk, seda pikemalt ta sellisest kahjustusest taastub (45–50 päeva).

Kuidas ärritunud nahka hooldada? Loobu ärritavatest vahenditest, kindlasti tuleks vältida piiritusepõhiseid puhastusvahendeid. Ära karda puhta veega pesemist. Vesi puhastab suurepäraselt ja tihti sellest puhastusest ka piisab. Suvel võiks vette lisada veidi naturaalset hapet, näiteks kurgivett.

Tundlik nahk või kosmeetikaliig

Naha ülitundlikkust testitakse piimhappelahusega, kandes seda näole ning oodates reaktsiooni. Tegu on äärmiselt tundliku nahaga, kui 4 minuti jooksul annab tunda torkiv valu. Kui mingit reaktsiooni ei ilmne 15 minuti jooksul, pole nahk ülitundlik ning nahaärritus on tingitud liigsest kosmeetika kasutamisest.

Juuksed

Nii nagu ülejäänud keha puhul, tuleb säilitada ka juuste pH tasakaal, soovitab dr Trofimova. “Tänapäeval on juustes palju seenhaigust, ekseemi ja tihti on selle põhjus sage värvimine. Värvimisest taastavad šampoonid peaksid olema aluselisemad. Kohe pärast värvimist peaks juuksur taastama juuste normaalse pH, valides juuksetüübile sobiva palsami.”

Lihtne on liialdada ka juuksehooldusvahendiga. Kui juuksed tunduvad pärast pesemist tuhmid ja rasvased, tasuks üle vaadata juuksepalsami kasutus. Mitte kõik juuksetüübid ei vaja palsamit iga pesukorra järel, pigem korra nädalas. Kui pärast šampoonitamist on juuksed niigi siledad, pehmed ja siidised, võiks lisahooldusest hetkel loobuda ja kasutada seda vaid korra-kaks nädalas. Palsami kasutamisel järgi kaht reeglit: lase piisavalt mõjuda ja loputa hoolikalt. Vastasel juhul oled taas seal, kust alustasid – palsamijääkidest raskete, tuhmide ja võimalik, et ka kõõmaste juuste juures.

Looduslik kosutus

Dr Trofimova soovitusel võiksid väga rasvased juuksed saada kosutust hoopis leiva- või kaerahelbemaskist. Kui selliseks toiminguks aega ei leia, aitab ka juuste loputamine kummeli- või nõgese- tõmmise või sibulakooreekstraktiga. Sibulakooreekstrakti võib teha valmis suurema koguse, see säilib terve nädala. Valmistamine: vala kuum vesi sibulakoortele, ülejääk säilita külmkapis. Selliseid looduslikke tõmmiseid võiks kasutada ka laste juuste loputamiseks.

Huuled

Kas tuleb tuttav ette tunne, kuidas huuled harjuvad mõne huulepalsamiga niivõrd, et ilma selleta kodust lahkudes on esimene mõte hullunult tagasi joosta, et oma huuled kohe taas kaitsva tökatiga sisse määrida. “Sõltuvuse tekkimine on märk, et vahend on vale, mis küll näib huuli niisutavat, ent tekitab tegelikult üha suuremat vajadust lisaniisutuse järele,” sõnab Jevgenia Makarova.

Vabane valest huulepalsamist

Dr Trofimova võrdleb sõltuvust huulepalsamist magusavajadusega: mida rohkem suhkrut tarvitada, seda rohkem organism seda küsib. Pane huultele mett, milles on palju vitamiine, mikroelemente ja niisutavaid komponente. Külma ilmaga aga kanna huultele looduskosmeetika sarjade huulepalsamit (nt Weleda), eriti kehtib see laste puhul.