Kas kondoom teeb seksi turvaliseks? (5)

Poolt 

www.hiv.ee: Eesti on Euroopa Liidus esikohal HIVi leviku ja uute nakatunute osakaalu poolest ning viirusesse nakatub üha enam noori just seksuaalsel teel. Igal juhul kaalub kaitse HIVi ja sugulisel teel levivate haiguste eest üles mõningase ebamugavuse kondoomi kasutamisel.

Tervise Arengu Instituut: Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis vältida soovimatut rasedust. Rasestumisvastased tabletid on küll väga usaldusväärsed, kuid need ei kaitse seksuaalsel teel levivate nakkuste ega HIVi eest.

Paul, 30, vallaline: Ei kujuta ette, et julgeksin vahekorras olla ilma kondoomita – HIV, suguhaigused, soovimatu rasedus, seda küll ei tahaks. Ohutus kaalub igal juhul üles pisikese tülina, kui kõige magusamal hetkel pead kummi otsima hakkama. Kaasas on see mul igaks juhuks alati.

Annika, 21, abielus: Kondoome on ju igasuguseid, erineva tekstuuri ja maitsega. Miks mitte oma seksuaalellu veidike vaheldust tuua!

Siim Värv, seksuaaltervise ekspert: Kondoomi ei armasta need, kes usaldavad oma partnerit. Kõrvalehüppeid tuleb ette parimateski suhetes ja halvad asjad ei juhtu sugugi ainult teistega, nii et kondoomi tasub kasutada igal juhul!

Tervis Pluss: Kondoomid kaitsevad nii seksuaalsel teel levivate haiguste kui ka soovimatu raseduse eest.

Kondoom on ainus vahend, mis laseb mehel otsustada, kellest saab tema laste ema. Kõik teised rasestumisvastased vahendid jätavad lõpliku otsustamisvõimaluse naisele.

Kondoom on küll tõhusaim vahend kaitseks seksuaalsel teel levivate haiguste eest, kuid rasestumisvastase vahendina on veelgi efektiivsemad hormonaalsed vahendid: pillid, rasestumisvastane plaaster ja tuperõnagas. Noortele soovitataksegi seetõttu sageli kasutada topeltkaitset – korraga hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja kondoomi iga vahekorra ajal.

Kondoome on lihtne hankida: need on saadaval igas poes, bensiinijaamas, apteegis, kioskis, internetis. Erinevalt paljudest teistest rasestumisvastastest vahenditest ei ole vajalik arsti juures käimine ega retsept.

Vastu 

www.hiv.ee: Kondoomidele võib esineda allergiat. Seda võib tekitada kondoomi valmistamiseks kasutatud aine (lateks või polüuretaan) või töötlemiseks kasutatud libesti või spermitsiid. Müügil on ka libesti või spermitsiidita kondoome. Lateksiallergia korral võiks osta polüuretaanist kondoome, polüuretaaniallergiaga aga proovida lateksit. Kui igasugune kondoom tekitab allergiat, tuleks arstilt nõu küsida.

Tähtaja ületanud kondoomiga seksida ei maksa. Kondoomi ei ole soovitatav kaasas kandes hoida kohtades, kus see hõõrdub (rahakoti vahel, teksaste tagataskus jne). See võib lõhkuda kondoomipaki ning kondoom võib kokkupuutel õhuga aja jooksul hapraks muutuda. Kioskites müügil olevad ja päikese käes pleekinud kondoomid on sageli kõlbmatud.

Siim Värv: Ükski vahend ei ole 100% efektiivne ja ka kondoomiga on alati väike võimalus suguhaiguste ja HIViga nakatuda. Ka võib kondoom seksi ajal katki minna. Seetõttu on ka kondoomiga seksides ja isegi ühe ja sama partneriga soovitatav ennast vähemalt kord aastas seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes kontrollida.

Suguhaigused, mis levivad nahakontaktil (nt herpes või kondüloomid) võivad levida ka siis, kui kondoomi kasutatakse, kuna haiguskolded võivad asuda suguelundite lähedal piirkondades, kus kondoom ei kata peenist. Seega tuleks herpese ja kondüloomidega olla ekstra hoolikas ja aktiivsel haigusperioodil pigem mitte vahekorras olla.

Tervise Arengu Instituut: 2010. aastal tehtud uuringust selgus, et 35% noormeeste arvates vähendab kondoom mõnutunnet, 20% vastanutest ei soovinud seda kasutada ning ligi pooled peavad kondoome liiga kalliks. Varasemad uuringud on näidanud, et kondoomi mittekasutamine on sageli seotud piinlikkustundega, eriti juhusuhetes, kus ollakse ebakindel.

Tervis Pluss: Algul võib kondoom tunduda ebamugav. Kiireks ja mugavaks kasutamiseks tuleb pisut harjutada.