Eestlaste keskmine eluiga on lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides, eriti meestel. Tõsi, viimastel aastatel on olukord tunduvalt paremaks läinud ja mehed elavad aina kauem. Siiski lahkub siitilmast lubamatult palju noori mehi. Miks küll?
Eelkõige toovad surma nn välised põhjused – õnnetused, tapmised, enese-tapud. Aga võtab nõutuks, kui noor terve mees teeb sporti, sööb enam-vähem korralikult, heidab õhtul magama, kuid hommikul enam ei ärka. Või kukub sportlane palliplatsil jalapealt maha ja ongi kõik… Aastate jooksul on olnud ka juhuseid, kui inimest tabab surm otse autoroolis. Omaette teema on haigused, põhiliselt südame-veresoonkonna omad.
Kogu aeg arvati, et infarkt on rohkem vanemate inimeste rida. Üha enam aga kuuleme lugusid, kus infarktiga lähevad teise ilma päris noored mehed. Alati ei pruugi lugu õnneks nii kaugele minna.
Noorena “ehitad” tervise
Meestearst Kristo Ausmees nendib üsna rõõmsalt: “Eesti meeste eluiga on viimase 10–15 aasta jooksul pikenenud. 1994. aastal olime me Vene meestega ühel tasemel, oodatav eluiga oli 62–63 aastat. Oodatav eluiga tähendab, kui palju sel hetkel sündivad mehed võiksid elada, statistiliselt räägitaksegi just sellest. Tänaseks on keskmine oodatud eluiga tõusnud umbes 15% ja on 70–71 eluaastat. Muidugi, pikk tee on veel minna, sest näiteks Soome meeste keskmine oodatud eluiga on 74,5 aastat ning Norras-Rootsis isegi ligi 80.”
Lisaks oodatavale keskmisele elueale on aga väga oluline oodatud tervena elatud aastate arv. “Just tervena elavad näiteks rootslased meie meestest kuus kuni kaheksa aastat kauem,” märgib Kristo Ausmees.
Dr Ausmees tõdeb, et noori mehi saab meil tõepoolest hukka liiga palju, ühe sõnaga väljendudes on põhjuseks elustiil.
“Noorte meeste tervis ja surmad on seotud riskikäitumisega. Enamasti surrakse õnnetuste ja traumade tagajärjel, aga kõige selle alus on alkohol, millest kõik need probleemid tulenevad.”
Autoõnnetuste kõrval, kus samuti saab palju noori mehi hukka, on suur tapja vesi – uppumissurmade näol. “Enamik uppujaist on 35–50aastased mehed, 80–85 protsendil neist juhtudest oli algpõhjuseks alkohol. Pluss vähene ujumisoskus. Suur osa Eesti elanikkonnast ei oska kas üldse ujuda või suudab seda teha mõne meetri,” toob arst välja kahe teguri koosmõju, mis üldjuhul hästi ei lõpe.
Dr Ausmees pole rahul ka Eesti meeste tervisekäitumisega, mis iseenesest on samuti riskikäitumine: “Vähene füüsiline koormus, vähe pööratakse tähelepanu oma tervise kontrollimisele. Suitsetamine muidugi. Ülekaal. Kõik see ei põhjusta surma kohe, aga kui üks noor 25aastane mees kõike seda teeb, hakkab see mõjutama tema tervist 20–30 aasta pärast. Nii et 45aastasena on tal väga suure tõenäosusega vererõhk kõrge, seksuaalsus vähenenud, tal on stress ja sealt enam väga kaugel pole aeg, kui mees saab oma esimese infarkti. Pärast infarkti hakkab ta lisaks ravimeid tarvitama, mis omakorda organismi mõjutavad. Kuuekümnendaks eluaastaks on tal suurenenud risk haigestuda eesnäärme- või soolekasvajatesse, südame-veresoonkonna- ja liigesehaigustesse.”
Kokkuvõtlikult on arsti põhiline sõnum: et mehed saaksid 50–60aastaselt elada tervet ja täisväärtuslikku elu, tuleb endal nooruses selle nimel vaeva näha. Tõsi, keskkonnafaktoreid ja mõnel juhul pärilikke eelsoodumusi me kõrvaldada ei saa, aga nende osakaal tervise hoidmisel on ka suhteliselt väike.
Vajalikud uuringud
Dr Ausmees on veendunud, et riski-käitumisest vabanemiseks saab riik teavitustööga väga palju ära teha. Ka kõikvõimalikud reeglid ja karistused nende eiramise eest võiksid karmimad olla.
“Aga ma usun, et vähemalt noor põlvkond, kellele tervislikest eluviisidest räägitakse juba lasteaiast alates, muudab senist käitumismustrit. See on pikk protsess – näiteks Rootsi ühiskond pidi 20 aastat vaeva nägema, et alkoholitarbimine enam-vähem kontrolli alla saada,” ütleb dr Ausmees.
Omaette teema on üleriigilised tervise-kontrolli kampaaniad, kus mehed on täiesti vaeslapse osas.
“Naistele on ju nii rinnavähi- kui emakakaelavähi sõeluuringud, kus teatud aastakäikude naisi igal aastal tasuta kontrolli kutsutakse. Meestele aga eesnäärmevähi skriiningut ei tehta. Seda olukorras, kus Eestis avastatakse igal tööpäeval umbes kolm uut eesnäärmevähi juhtumit. Neist umbes 20 protsendil on haigus juba kaugele arenenud, ülejäänutel on see täiesti ravitav ja enamasti eluiga ei lühenda.”
Üleriigilise skriininguga leiaks ka need 20% varakult ja mehed saaksid raviga terveks, leiab dr Ausmees.
“Võiks korraldada nii, et kõik mehed alates 55. eluaastast saaksid anda esmased analüüsid eesnäärmevähi kindlakstegemiseks ja seda toetataks ka vastava suunatud meediakampaaniaga,” ütleb dr Ausmees.
Kiirabiarst: äkksurma on palju
Kiirabiarst Mare Liiger peab noorte meeste ootamatu ja varajase surma põhjuseks pea eranditult alkoholi: “Loodus on nutikas, poisse sünnib alati veidi rohkem kui tüdrukuid. Vanuses 15–16 on neid populatsioonis tüdrukutega võrdselt, kuid siis hakkab meeste osakaal vähenema. See on üldine ja tüüpiline kõikides riikides, kuid Eestimaal kahaneb meeste hulk sedavõrd kiiresti, et seda nimetatakse meeste ülisuremuseks. 30. eluaastaks on 20 naise kohta juba vaid 18 samaealist meest ja edaspidi väheneb nende arv üha kiiremini,” selgitab dr Liiger.
“Vigastussuremust ja haigestumust esineb enim just noortel tööealistel meestel, kuid ka Eesti laste ja noorukite vigastussurmade arv ületab Euroopa Liidu keskmise enam kui neli korda.
Ilmselt on kõik aeg-ajalt kuulnud politsei igapäevaseid raadiointervjuusid või märganud ajalehtedes pidevalt korduvaid teateid õnnetustest. Üheksal juhul kümnest on hukkunuks noor mees. Isegi neid teateid lugedes mõistab lugeja, et üle poole juhtude algpõhjuseks on alkohol – uppumised, vägivallateod, avariid,” loetleb kiirabiarst.
Äkkhaigestumised ning -surmad ajalehtede krimiuudistesse aga enamasti ei jõua, nendest räägitakse harva, aeg-ajalt kuuleme, et noor inimene (ja jällegi peamiselt mees) on kokku kukkunud ja surnud.
“Eestimaal on iga päev kaks-kolm äkksurma, mille peamiseks põhjuseks on südame-vereringehaigused,” nendib Mare Liiger. “Kahjuks on suur osa neist ootamatult lahkunuist “terved” kolmekümne ja neljakümne vahel mehed, kes pole varem kordagi vaevustega meedikute poole pöördunud. Paljudel juhtudel seisab aga äkksurma taga jällegi alkohol.”
Perearst hoiatab valuvaigisti eest
Viimsi Perearstikeskuse perearst dr Reet Polli ütleb, et õnneks tema praktikas noore mehe äkksurma ette pole tulnud, isegi infarkte pole tema nooremad meespatsiendid saanud. Kuid aastatetagusest interni-ajast meenub talle 26aastane mees, kes suri infarkti tagajärjel haiglas otse tema silme all.
“Seda aga öelda ei saa, et noortel meestel probleeme poleks. Alustades koolipoiste ülekaalust: kehvad toitumisharjumused ja muud halvad kombed juurduvad ikka väga varakult.”
Meedias palju tähelepanu saavad noorte meeste äkksurmad jäävad aga Polli teada tihti selgusetuks: “Lahangul ei saa tuvastada mingit äkilist südame rütmihäiret (näiteks ventrikulaarset tahhükardiahoogu), mis endaga südame seiskumise kaasa toob. Märki ei jää järele ka värskest infarktist, sest armi ei jää. Nii pannaksegi tihti nn äkksurma korral välja diagnoos “äge südameveresoonkonna puudulikkus”.”
Dr Polli ütleb, et noorte sportlaste puhul on riskiteguriks suures koguses võetud valuvaigistid (diklofenak, ibuprofeen) – elu on näidanud, et äkksurmade puhul on tihti just neid valu-vaigisteid suurtes kogustes pruugitud.
Ohtlikult paks veri
Dr Mare Liiger kummutab linnalegendi, nagu lahjendaks alkohol verd ja nii oleks võimalik letaalseid tagajärgi põhjustava trombi oht justkui väiksem: “Esimestel tundidel see niiviisi ongi, aga väga lühikest aega,” hoiatab kiirabiarst. “Vedelikku, mis on hädavajalik, et mürk neerude kaudu välja viia, ei ole veres lõpmatult. Edasi hakkab organism vedelikku tõmbama kehast igalt poolt ning organism kuivab, veri muutub paksuks, tekivad trombid, mis ummistavad südame- ja ajuveresooni ning kutsuvad esile saatusliku lõpuga haigusi.”
Mare Liiger selgitab, et paks veri ei ole enamikul juhtudel haigus, vaid ohufaktor.
“Paks veri ei tekita enamasti halba enesetunnet, vaid tapab noores eas armutult. Diagnoosimine ei ole sugugi keeruline, vaadakem tähelepanelikult esmaspäevahommikuti ühistranspordis ringi: tumepunased näod, lillaka alatooniga huuled, kergelt pundunud nägu… Põhjus on paljudel juhtudel ka selge – mitmepäevane joomasööst, mille kohta meil hellitavalt öeldakse: sai kogu nädalavahetus pidu pandud. Edasi algab surmav lotomäng – juhtub või ei juhtu, aga kahjuks liigagi sagedasti juhtub.”
Majandusedu üle laipade?
Dr Mare Liiger kritiseerib Eesti alkoholipoliitikat: “Suurt tööpinget õpetavad reklaamid maandama ei millegi muu kui alkoholiga. Meie kiirabis käime elustamas keskeas mehi, kes poole või rohkemgi puhkuse ajast on järjepanu täpselt õpetuste järgi töömõtteid peast välja ajanud, tagajärjeks südameinfarkt koos äkksurmaga täiesti “tervel” mehel,” pahandab kiirabiarst.
“Liidame vere paksenemisele juurde veel kõrgenenud vererõhu, millele liigagi suur hulk mehi pöörab vähem tähelepanu kui sääsekublale oma lõual, seeriasuitsetamise ning toitumise põhiliselt rämpstoitudest – ja saamegi selgust, miks meil viiekümnendates aastates kümne naise kohta tuleb vaid kuus-seitse meest,” märgib ta.
“Kuna Eesti majanduse suureks tugisambaks on alkoholi müügist laekuv aktsiis, siis lootus, et teleekraanilt kaoksid reklaamid, mis kutsuvad üles ennast lambiks jooma, on olematu. Vastukaaluks tasuks eelkõige meestel, aga ka peredel tervikuna üha enam mõtiskleda, kas meie majanduse edu peab tõesti astuma üle meie abikaasade, isade ja poegade laipade. Kas meil jätkub jõudu kõikvõimalike reklaamide kiuste see
surmamasin peatada. Lootus on viimane, mis sureb,” leiab kiirabiarst.
Kommentaarid