Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
27. oktoober 2015, 13:02

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta augustikuu Tervis Plussis.

Neli olulist küsimust valu ja valuvaigistite kohta (2)

Ei tundu midagi lihtsamat, kui valuga rohtu võtta. Millist siis ometi? Perearst Karmen Joller vastab neljale küsimusele.

• Mu pojal jäi seljavalust alles diklofenakitablette. Nüüd võtan neid enda küljevaludega – kolm korda päevas. Kas see on OK?

Nagu aru saan, on tegu arsti kirjutatud tablettidega. Sellist ravimit ei tohi mingil juhul ilma arstiga nõu pidamata võtta. Diklofenakil on kõrvaltoimeid, mis võivad olla sulle ohtlikud. Lisaks tuleb kindlaks teha, mis põhjusel on sul küljevalu. Nii et ruttu arsti juurde!

• Olen kuulnud, et lastele ei tohi kõhuvaluga anda valuvaigistit. Miks? Kas tead ka kõhuvalu põhjust?

Kõhuvalul võib olla ohtlikke põhjusi ja seetõttu on targem enne arstiga nõu pidada, ka valuvaigistite kasutamise osas. Kui tegu on gaasivaludega, siis neid leevendavad teised ravimid, mis on saadaval käsimüügis. Kui nendest pole abi, siis vahel aitab tõesti lihtsalt valuvaigisti, aga seda tuleks kasutada kindlasti ainult pärast seda, kui arst on seda lubanud.

• Lastele on siirupina saadaval nii ibuprofeeni kui paratsetamooli. Mida valida?

Esiteks sõltub see lapse vanusest. Vastsündinule sobib kindlasti paratsetamool paremini. Üleüldse on paratsetamool lastele palaviku alandamiseks hetkel parim ravim. Ibuprofeeni võiks valida siis, kui haigusega kaasneb valu, mida paratsetamool vaigistada ei suuda.

Paarkümmend aastat tagasi kasutati lastel valu vaigistamiseks ja palaviku alandamiseks enamasti aspiriini. Tänapäeval seda ei soovitata mingil juhul – alla 12aastastel lastel võib see põhjustada ohtlikke kõrvaltoimeid, näiteks astmalaadseid hooge.

• Kas on tõsti, et mõnel inimesel toimib üks valuvaigisti teisest paremini, ühel inimesel võtab valu paremini ära aspiriin, teisel paratsetamool?

Jah. Inimeste organismid on erinevad ja suured erinevused võivad olla näiteks ensüümides, mis mõjutavad ravimite ainevahetust (ja seega ka toimet). Lisaks on valu väga subjektiivne mõiste – mis ühe jaoks on nõrk, on teise jaoks tugev valu.

Ka valu tekkemehhanism võib olla väga erinev. Näiteks peavalu – mõnikord on selle põhjuseks ülepinge, vahel mõni muu haigus, mõnikord migreen. Kõikide mainitud haiguste puhul tuleb vaadata tekkemehhanismi ja sellest lähtuvalt määrata ka ravim.

Üldreegel on, et valu esmakordsel esinemisel tuleb juhul, kui tavalised käsi-
müügiravimid ei aita, pöörduda arsti poole, kes püüab põhjuse kindlaks määrata. Kui on välistatud ohtlikud haigused, aga valu ikka püsib, tuleb leida lihtsalt endale sobiv valuvaigisti.