Keha

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta augustikuu Tervis Plussis.

Vähk tagurpidi: 5 kindlat fakti (3)

Eili Aps, 6. november 2015 09:14
Ära suitseta! Enamik kopsuvähijuhtudest on seotud aktiivse suitsetamisega (80% naistel ja 90% meestel). Eestis on kopsuvähk ka kõige enam surmasid põhjustav kasvaja.Foto: PantherMedia / Scanpix
Kui keha annab mõnest muutusest või valust märku, keerleb paljude peas mõte kõige halvemast – äkki on vähk. Seda hirmu ja riski ON VÕIMALIK ISE vähendada.

Karm tõde: Eestis diagnoositakse umbes 6000 uut vähijuhtu aastas, kõige enam kopsu-, jämesoole- ja rinnavähki. Vähi tõttu sureb ligikaudu 3500 inimest aastas. Kui inimesed ennast ise ei hävitaks, võiks vähemalt kolmandik neist juhtumeist olemata olla. Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogilise ja mini-invasiivse kirurgia osakonna üldkirurg dr Airi Oeselg selgitab, kuidas ennast sõralise eest hoida.

“Ei tasu raisata aega asjadele, mida me muuta ei saa. Oma eluviisiga võime aga mõjutada vähki haigestumist ja suremust. Mulle tundub, et see on piisavalt mõjuv põhjus pöörata tähelepanu oma toitumisele ja füüsilisele tegevusele,” nendib dr Airi Oeselg. Ta toob välja viis peamist faktorit, mis aitavad vähki eemal hoida. Toime – teaduslikult tõestatud.

Hoia tervislikku kehakaalu!

Viimastel aastatel süvendatult ülekaalulisuse kirurgia ja vähikirurgiaga tegelnud Airi Oeselg ütleb, et eriti oluliseks peab ta kehalist aktiivsust ehk hoidumist rasvumisest.

"Ülekaalulisuse seos kõrgenenud vererõhuga, suhkruhaigusega, viljatuse ja depressiooniga on ammu teada. Nüüdseks on tõestatud ka, et ülekaalulistel on jämesoolevähki haigestumise risk 25% suurem kui normkaalulistel, ülekaalulistel mees-tel aga isegi 50%.”

Samal teemal

Üha enam satub bariaatrilise ehk ülekaalulisuse kirurgiaga tegeleva arsti vastuvõtule inimesi, kes on teadlikud rasvumise terviseriskidest ega soovi mao vähendusoperatsiooni vaid esteetilisel eesmärgil. Statistika näitab, et kaalulangus toob 75% juhtudest kaasa vererõhu normaliseerumise, 80% juhtudest diabeedi ja astma kadumise ning kokkuvõttes vähendab suremust 90%.

Kanada bariaatrilise kirurgia uuringus (2008) ja Austraalia 70 000 inimest haaranud metaanalüüsis (2007) leiti, et kaalulangus vähendab teatud tüüpi kasvajate, eriti rinna- ja jämesoolevähki haigestumise riski isegi kuni 80%. Põhjuseks arvatakse olevat see, et rinna- ja emakavähi suurenenud riski ülekaalulistel tingib menopausis naistel östrogeeni liigne sisaldus veres, östrogeeni aga toodab rasvkude (eriti keha keskosas). Liigne rasvkude käitub kui eraldi organism, mis toodab ka insuliinisarnaseid kasvufaktoreid, mis põhjustavad insuliiniresistentsust. Samuti on ülekaalulistel täheldatud krooniliselt suurenenud põletikufaktorite taset veres, mis soodustab jämesoolekasvajate teket. Just naiste puhul on välja toodud kaalulanguse positiivne mõju kasvajaliste haiguste vallas ning on tõdetud, et risk langeb isegi madalamale kui tavapopulatsioonis,” selgitab dr Oeselg.

Loobu alkoholist!

Riski peetakse väiksemaks neil naistel, kes tarvitavad ühe joogi päevas (nt klaas veini, üks õlu, üks siider) ja neil meestel, kes tarbivad kaks jooki päevas. “Meie kultuuris on aga kahjuks iseloomulik suure alkoholikoguse tarvitamine korraga,” kurvastab dr Oeselg.

Ära suitseta!

Tubakatoodete seos teatud kasvajaliste haigustega on ammu tõestatud ja välja toodud ka suitsupakkidel. “80% suu-, neelu- ja kõrivähijuhtudest on meestel seotud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Kusjuures suurem risk on filtrita sigarettide, piibu ja huuletubaka tarvitajatel,” tõdeb Oeselg.

Enamik kopsuvähijuhtudest on seotud aktiivse suitsetamisega (80% naistel ja 90% meestel). Eestis on kopsuvähk ka kõige enam surmasid põhjustav kasvaja. “Ka passiivsel suitsetajal on neljandiku võrra suurem risk haigestuda kopsuvähki,” toonitab dr Oeselg.

Toitu nutikalt!

Mida peaks sööma, et ennetada vähki haigestumist? See ei ole veel täpselt teada, tõdeb dr Oeselg. “Mida me aga teame, on see, et mõningad toiduained kas suurendavad või vähendavad vähiriski. Taimne toit, nagu juur-, puu- ja teraviljad ning pähklid, aitavad tänu antioksüdantidele vähki ennetada. Mida värvilisem toit taldrikul välja näeb, seda kasulikum. Looduslikud värvid mõistagi!

Pidev kõhukinnisus suurendab samuti vähiriski. Kiudainerikas menüü, mis soodustab seedetegevust, viib ka potentsiaal-selt kantserogeensed ained soolestikust välja enne, kui need kahju teevad.

Eriti kahjulikuks loetakse punase liha liigtarvitamist ning on leitud, et sellega liialdajatel on kolmandiku võrra suurem risk haigestuda jämesoolevähki. Eri allikate andmetel soovitatakse punase liha tarvitamist vähendada kuni 70 grammini päevas või kahe korrani nädalas.

Soovituslik on, et 10–15% toidukaloritest tuleb lihast, eriti lahjemast valikust – kalast, kanast, kalkunist.

Vähiriski vähendavad rasvad, mida saadakse taimedest ning mis on toatemperatuuril vedelad, näiteks oliiviõli, head on pähklid ja avokaado. Kaitsev toime on oomega-3-rasvhapetel, mis võitlevad põletikuga (üks vähi teket põhjustav tegur!) ja mida leidub ohtrasti näiteks lõhes ja tuunikalas.

Kontrolli ennast regulaarselt!

Eestis on praegu käigus rinna- ja emakakaelavähi skriiningprogrammid. Euroopa juhendite järgi peaks mammograafiat tegema alates 40. eluaastast ning emakakaelavähi välistamiseks PAP-testi 21. eluaastast. Kuna teadaolevalt esineb 90% jämesoolevähkidest üle 50aastastel, soovitatakse teha korra aastas peitvere või koloskoopiline uuring (jämesoole uurimine sondiga).

Eesnäärmevähi skriinimine peaks algama samuti alates 50. eluaastast, kui tuleks veres määrata PSA-tase. Skriinimisega võiks alustada varem, kui perekonnas on esinenud vähki, mis suurendab vähiriski.

Perearsti poole peaks kindlasti pöörduma siis, kui enda juures märgatakse muutusi (valud, seedetegevuse häired, tahtmatu kaalulangus, veritsus pärasoolest või tupest või vere eritumine uriiniga).

Kui näiteks varem on kõht läbi käinud iga päev, kuid nüüd pole seda viis päeva juhtunud, tuleks minna arsti juurde. Mõne teise jaoks võib selline intervall olla aga normaalne. Üle 40aastastel soovitab dr Oeselg lasta perearsti juures teha kord aastas tavalist kliinilise vere analüüsi, et välistada aneemia, ning üle 50aastastel tuleks juba määrata spetsiifilisemad vähimarkerid ja teha vaevuste olemasolul uuringud.