Eesti tervishoiukulud jooksevhindades olid 2014. aastal 1,241 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga oli juurdekasv 105 miljonit eurot. Nii 2013. kui 2014. aastal oli tervishoiukulude kasvutempo sama – üheksa protsenti võrreldes eelneva aastaga.
Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest 10 protsenti, Eesti Haigekassa osa moodustas 65 protsenti ja leibkondade osa 24 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra. 2013. aastal oli jaotus vastavalt 11 protsenti, 66 protsenti ja 22 protsenti.
Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele. Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.
Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot. Aastaga suurenesid nende rühmade kulutused vastavalt kümme, seitse ja 20 protsenti.
2014. aasta tervishoiukulude täpsem analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil detsembri lõpuks.
Alates 2013. aasta andmetest kogutakse ja esitatakse tervishoiukulusid OECD, WHO ja Eurostati ühise metoodika, SHA2011 järgi. Statistikatabelites on uuendatud ka aastate 2012-2013 arvutused. Uue metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.
Kommentaarid