Keha

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas liha tarbimise üheks viiest enamlevinud vähiriskiks

Onkoloog: "See, et töödeldud liha suurendab vähiriski, pole mingi uudis." (30)

Silja Paavle, 27. oktoober 2015, 18:46
Teadlased on juba ammu kindlaks teinud, et punane liha, eriti töödeldud kujul, sisaldab vähki tekitavaid aineid.Foto: PantherMedia / Scanpix
Maailma Terviseorganisatsiooni värske aruanne lisab senituntud olulisematele vähktõveriskidele ehk suitsetamisele, alkoholi tarbimisele ning asbesti ja arseeniga kokkupuutumisele ka punase ja töödeldud liha tarbimise. Kas liha söömisel on nüüd kriips peal?

"See, et töödeldud liha suurendab vähktõve riski, pole mingi uudis," nendib Eesti Vähiliidu meditsiininõunik, staažikas onkoloog Tiiu-Liis Tigane rahvusvahelise vähiuuringute keskuse (IARC) aruande kommentaariks.

Samal teemal

Maailma Terviseorganisatsiooni allüksuse IARC üleeile avalikustatud aruanne, mis levis kulutulena kogu maailma meediasse, väidab nimelt, et lisaks senituntud olulisematele vähktõveriskidele nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, asbesti ja arseeniga kokkupuutumine on viies ja väga tõsine risk ka töödeldud ja punase liha söömine. Kokku on IARC maailmas kindlaks teinud 117 kantserogeenset ainet. Vähiuuringute keskuse ekspertide hinnangul suurendab iga 50-grammine töödeldud liha portsjon päevas riski vähi tekkeks kuni 18 protsendi võrra.

Võtmeküsimus on, kuidas liha töödelda

Vähkitekitavad ained moodustuvad tervisespetsialistide sõnul lihas siis, kui seda säilitamiseks töödeldakse suitsetades, kuivatades või soolates. Kõrge toiteväärtusega punase liha vähkitekitavat omadust seletatakse sellega, et lihale annab punase värvuse rauaühend heem, mis võib soole limaskesta kahjustada. Punase liha söömine suurendab eriliselt riski haigestuda soolevähki.

Tiiu-Liis Tigane on vähiuuringute keskuse ekspertide aruandega päri, sest tõik, et töödeldud liha ehk erinevad vorstikesed ja singid vähki tekitavad, ammu teada. "Liha töötlemisel lisatakse sellele küll nitraate, küll muid aineid, et see parem välja näeks ja ka kauem säiliks," nendib ta. Miks vanadest teadmistest praegu ülemaailmne paanika tekkis, ei oska Tigane täpselt öelda.

Tema sõnul on võtmeküsimuseks liha töötlemise viis ehk sööma peaks võimalikult puhast liha, soovitatavalt ise valmistatuna. "Kindlasti ei soovitata liha praadida, sest siis kipub see kõrbema minema. Kõrbenud rasvane toit, mida suvisel grillhooajal ohtralt süüakse, sisaldab aga suures koguses vähki tekitavaid aineid," märgib ta.  Kõige tervislikum on liha süüa kas keedetuna või hautatult.

Onkoloogi sõnul on ammu teada ka see, et soolatud toitu, näiteks soolaliha, tuleks tarbida väga ettevaatlikult just suure soolasisalduse tõttu. "Soolas sisalduv naatrium (naatriumkloriid) võib põhjustada vererõhu tõusu, mõjutades nii kogu organismi tööd," tähendab ta.

Punase liha asemel eelista kana või kala

WHO eksperdid on maailma ajakirjanduses aruannet kommenteerides väitnud, et lihasööjate riski vähktõppe haigestuda suurendab asjaolu, et nad kipuvad sööma vähem vähktõbe ennetavat taimset toitu. Nii Tiiu-Liis Tigane ning Atria Eesti tegevjuht Olle Horm tuletavad samuti meelde tasakaalustatud toitumise vajalikkust. "Lihas on aineid, mida teistest toiduainetest on raske saada," lausub Horm. Rakvere kaubamärki kandvate kaupade tootja HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm lisab, et liha on oluline valgu allikas, sisaldades rohkelt vitamiine ja mineraalaineid ning asendamatuid aminohappeid. "Liialdada ei tohi ühegi toiduainega," rõhutab ta.