Lihatööstur: meie elukeskkond on kordades kantserogeensem kui vorstike (11)

Peep Rahuoja sõnul on viimase kolmekümne aastaga toimunud liha töötlemises tervislikkuse suunas väga suur hüpe. "Kui nõukogude ajal kasutati väga palju naturaalsuitsu ahjusid, kus vorstid-singid rippusid suitsu sees tunde, siis kaasaegsetes ahjudes kasutatakse veefiltreid ja vedelsuitsu. Näiteks viinerit suitsutatakse läbi vee 10-15 minutit," räägib ta lisades, et veefilter vähendab suitsus tõrva, sealhulgas ka vähitekitajateks peetud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsiooni.

Enamik Eesti lihatööstusi kasutab tema sõnul aga hoopis vedelsuitsu, mida pihustatakse tootele ainult mõni sekund. Vedelsuits on toodetud naturaalsest suitsust, lastes kuumal suitsul külmal pinnal kondenseeruda.

"Nii suitsu kui ka vedeliku kogust, mis selle ajaga toote peale jääb, kontrollib Veterinaar- ja toiduamet põhjalikult. Alati on proovides benso(a)püreenid ja kantserogeenid jäänud alla lubatud piiri," lausub Rahuoja, et seetõttu pole ka alust arvata, et suitsusink või –vorst mõjuksid inimese tervisele halvasti. "Ma usun, et keskkond, kus me elame, on kordades kantserogeensem kui vorstike. Aga vaid siis, kui te pole seda grilli peal sõna otsese mõttes ära kärsatatud," ütleb ta.

Inimese kui kõigesööja jaoks leidub Rahuojagi kinnitusel lihas nii palju väärtuslikke toitaineid, mida sellise täiskomplektina ühestki teisest toiduainest ei saa. "Lihas on täisväärtuslikud valgud, milles omakorda on asendamatud aminohapped; hästi imenduv raud; vees ja rasvas lahustuvad vitamiinid ning erinevad rasvhapped," loetleb ta.