Treenimine
29. oktoober 2015, 11:45

Täna on rahvusvaheline insuldipäev

VIDEO | Kuidas insulti ennetada ja ära tunda? (6)

Insult on sageduselt kolmas surmapõhjus ning üks olulisemaid raske invaliidsuse põhjuseid Euroopas. 

"Insult ei ole enam ainult vanade inimeste haigus. See tabab järjest nooremaid inimesi, nii mehi kui naisi," nendib Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloog Janika Kõrv tänasel insuldipäeval, et elulise tähtsusega ning ka raskete kahjustuste ennetamiseks on osata haigust õigel ajal ära tunda.

Kuid just noored ei kipu haigusele viitavaid märke ära tundma. "Neil ei pruugi kohe olla üks kehapool raskelt halvatud, pigem võib tunduda, et üks käsi või kehapool on ära magatud. Kui see tunne lühikese ajaperioodi jooksul üle ei lähe, tuleb pöörduda haiglasse," rõhutab Janika Kõrv.

Kiirabi tuleb Janika Kõrva sõnul kutsuda viivitamatult, kui inimene tunneb ühes kehapooles käe ja jala jõuetust või tundetust, tema üks suunurk vajub alla või tabab teda kõnehäire. "Valuta saabunud insuldi üleminekut loota ei maksa, ilma haiglaravita siin ei pääse," rõhutab neuroloog ja lisab, et halvim, mida inimene selles olukorras teha saab, on oodata perearsti vastuvõttu. Insuldi sümptomite kohta saab vaadata ka filmi "Kiire abi päästab aju" vaadata.

"Insult tähendab seda, et peaajus tekib ajuveresoonte ummistus või lõhkeb veresoon, mistõttu aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid ning seetõttu võib ajuosa kahjustuda," seletab Janika Kõrv tõve olemuse ja kiire tegutsemise vajaduse lahti.

Kui insult on tekkinud veresoone ummistumise tagajärjel, on võimalik 4,5 tunni jooksul seda ravida trombi lõhustava ravi ehk trombolüüsiga. Kui see meetod ei sobi, saab haiglas ravida insuldiga kaasnevaid haigusi ja välja selgitada insuldi riskitegurid. Veresoonte lõhkemise korral võib vaja minna kirurgilist ravi.

Eestis haigestub igal aastal insulti ligi 4500 inimest. Kuigi risk haigestuda insulti suureneb pärast 30 – 40 eluaastat, teeb viimastel aastatel arstidele muret noorte, töövõimeliste inimeste sage haigestumine insulti. Selle üks põhjus on kindlasti, et juba 30 aastastel esineb riskitegureid, mida seni on peetud eakate probleemideks. Näiteks on nad kimpus vererõhuprobleemidega. 

Olulisim on teada: insulti saab ennetada 

Ka paneb Janika Kõrv haigetele südamele, et kui arstid on korra insuldi või seda ennetava ravi määranud, ei tohi seda katkestada. „Kui on probleeme, tuleb end ravida. Olgu siis vererõhuprobleemide või kõrge kolesterooli korral," lausub ta.

Insuldist rääkides on kõige olulisem meeles pidada, et seda saab ennetada. Esmalt peaks tundma oma riskitegureid – kõrget vererõhku, diabeeti, kõrget vere kolesteroolisisaldust – ja hoida neid kontrolli all.

Äärmiselt oluline on ka järgida tervislikke eluviise. Eriti neil, kelle perekonnaloos on ka vanematel noorena insulti esinenud. Insuldi ennetamiseks on parim teha regulaarselt sporti, hoiduda ülekaalulisusest ja toituda tervislikult, piirata alkoholi tarbimist ja loobuda suitsetamisest. 

Millal kahtlustada insulti?

* Kui üks kehapool ja/või näolihased on halvatud.
* Kui käsi, jalg ja nägu on tuimad või tundetud.
* Kui tekib raskus rääkimisel või kõne mõistmisel, kõne muutub pudistavaks.
* Kui äkki tekivad tasakaaluhäired
* Kui äkki tekib väga tugev peavalu