Astmaatikud, liikuma!

Triatleet Priidul (31) avastati koormusastma rohkem kui 15 aastat tagasi, mil ta triatloniga tegelema hakkas. Leid oli mõnevõrra üllatuslik, sest arsti juurde läks Priit hoopis kehva une ja öise õhupuuduse tõttu. Igaks juhuks saadeti ta ka pulmonoloogi vastuvõtule, kus selguski hädade põhjus – koormusastma. Astmat kinnitas ka spordiarsti juures tehtud koormustest.

Koormusastmale on iseloomulikud füüsilise koormuse ajal või pärast seda tekkivad köha, hingeldus või hingamisraskused, raskustunne rindkeres, vilistav hingamine, kiire väsimine, harvem ka valu rindkeres. Selliseid vaevusi põhjustab hingamisteede pöördumatu ahenemine. See aga ei tähenda, et astmaatik treenida ei tohiks – arsti ettekirjutusi järgides ning ravimeid võttes ei pruugi koormusastma aktiivset liikumist peaaegu üldse segada.

Koormusastmat esineb sagedamini murdmaasuusatajate, uisutajate, jalgratturite ja muude kestvusalade sportlaste seas. Põhjuseks suured temperatuuri­kõikumised, kuiv õhk ja tuul – tingimused, milles kestvussportlased treenides sageli viibivad.

Ka Priidu põhiala triatlon koosneb kolmest vastupidavusalast – ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksmisest. Talviti on tema treeningutes suur tähtsus suusatamisel.

Kliimamuutus ja niiske õhk

Pulmonoloogi ja Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogia õppetooli vanemteaduri Kaiu Priki sõnul tekivad või süvenevad koormusastmaatiku vaevused, kui kliima muutub ja temperatuur kõigub, nii väga sooja kui ka väga külma kliimasse minnes. Priit Ailti kogemus kinnitab seda.

“Kõige keerulisemad ongi esimesed päevad lõunalaagris või talve esimesed suusatrennid,” tõdeb Priit. Kuumas kliimas on treeningu ajal raske hingata ja õhku kätte saada. Pärast trenni on raskustunne ülemistes hingamisteedes ning võib esineda lahtist köha. Külmaga tekivad vaevused vaid pärast trenni. “Kui harjumatus kliimas niisama igapäevatoimetusi teha, võib kõik korras olla, kuid tippkoormusel tund aega pingutades võivad hingamisraskused välja lüüa,” tõdeb Priit.

Seepärast on oluline aklimatiseerumiseks aega võtta – nii on oht, et astma treeninguid segama hakkaks, palju väiksem. Kliimat planeerida aga ei saa.

“Kui tuleb järsk kuumalaine, siis selle vastu olen relvitu. Suvel treeningi seetõttu pigem keset päeva, et harjutada organismi võistlustingimuste ja -ajaga, mitte õhtul, kui ilm on kergem.”

Vahel mängib rolli ka õhuniiskus.

“Kui õhk on liiga niiske, on raskusi väljahingamisel, mis omakorda takistab sissehingamist, sest ei saa nii palju õhku kätte kui tarvis. Lihtsalt ei suuda end ühel hetkel enam harjumuspäraselt kiiresti liigutada. Tunnen, nagu oleksin vormist väljas, kuigi tean, et tegelikult ei saa see kuidagi nii olla,” räägib Priit.

Muutliku meelega astma

Astmaatikutel esineb sageli ka allergiaid. Näiteks Priidul on allergia kassikarvade vastu ning aeg-ajalt tundub, et ka muud siledakarvalised ärritavad ega lase õhuvoolul korralikult sisse-välja liikuda. Samuti võib hingamist ärritada linnatolm ja saastunud õhk.

“Maal, looduses ja mägedes tunnen ennast alati paremini,” ütleb Priit.

Hingamisraskusi võivad tekitada või süvendada spordiväljakutel kasutatavad kemikaalid, näiteks värvid. Hingamisteid ärritavad vahel ka mitmesugused ravimid, näiteks aspiriin, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen), diureetikumid ja beetablokaatorid. Astmaatikul, kes on ka õietolmu suhtes allergiline, võivad kevadel, taimede õitsemise ja tolmlemise ajal kaebused treenides veelgi tugevneda.

Dr Priki sõnul ei erine koormusastma ravi tavalise astma ravist – kasutatakse lühi- ja pikatoimelisi bronhilõõgasteid ja inhaleeritavaid steroide. Koormus­astmaatikutel soovitatakse 10–15 minutit enne koormust inhaleerida kiire­toimelist bronhilõõgastit.

Alates sellest ajast, kui Priidul koormus­astma diagnoositi, on haigus tasapisi süvenenud ning nüüdseks on see arenenud bronhiaalastmaks. Kui astma süveneb ning senine ravi enam tulemusi ei too ning vaatamata rohu võtmisele on trennis ikkagi raske hingata, tuleb ravimeid vahetada. Ka seda on Priidul juba paar korda ette tulnud.

“Algul ei osanud arvatagi, et ravi muutma peaks, sest arvasin, et raske olek on normaalne. Aga kui ravi muutus, paranes ka enesetunne märgatavalt.”

Talle on välja kirjutatud tabletid ja inhalaator ning kui neid korralikult kasutada, ei pruugi vaevusi üldse ollagi.

“Kui ravimite võtmine on millegipärast paar päeva vahele jäänud, on enesetunne üldiselt kehv: olen uimane ja väsinud, isegi trepist käimine on raskem ja hingates lööb “klapid kinni”. Teen endal ise elu raskeks, kui ravimeid kasutada unustan,” selgitab Priit.

Dr Kaiu Prikk soovitab koormus­astmaatikul lisaks korrapärasele ravimite võtmisele teha enne põhitreeninguga alustamist korralik soojendus. Soojenduse efekt seisneb eelkõige selles, et siis ei tule koormus organismile liiga suure ärritusena.

“Kõige parem soojendus on kerge aeroobne liigutamine koos dünaamiliste venitustega. Selle ajal tuleks jälgida sügavat hingamist, et kõik kopsusagarad tööle võetaks,” teab Priit.

Treening – parim ravi

15aastase kogemusega Priit teab, et astma võib, kuid ei pruugi treeninguid segada. On juhtunud, et ta on pidanud trenni iseloomu ja pikkust muutma, kui enesetunne märgatavalt halvenenud on. Õnneks juhtub seda üliharva. Hingamisraskusi on Priidul ette tulnud kloorises basseinivees pikki ujumistrenne tehes või varahommikuti joostes, kui organism pole veel ärganud. Siis tuleb trenn lihtsalt plaanitust varem ära lõpetada. Ratta- ja suusatrennis pole seni probleeme olnud. Tavaliselt mõjub treening tema hingamisele pigem hästi.

Astma ei ole Priitu takistanud tegelemast spordiga, mis talle meeldib, ega saavutamast tulemusi, mille üle võib uhke olla. Ta on veendunud, et sport on ast­maatikule parim ravi ning on ise selle heaks tõestuseks – kui keskmise mehe kopsumaht on kuus liitrit, siis Priidul kaheksa. Ta treenib iga päev, vahel ka kaks korda päevas. Kodus olles teeb see tavaliselt 10–15, treeninglaagrites kuni ­

30 tundi treeninguid nädalas, lisaks võistleb ta paaril korral kuus. Priit tahab rõhutada, et astma ei pruugi sportlase elu üldse segada. “Treening teeb hoopis head. Soovitan kõigil astmaatikutel hakata ennast liigutama.”

Kas sul võib olla astma?

Mine arsti juurde, kui vastad jaatavalt vähemalt ühele küsimusele:

✔ Kas sul on hiljuti ette tulnud mööduvaid hingeldushooge?
✔ Kas sul esineb öist hootist köha ka siis, kui sa ei põe mõnda viirus- või külmetushaigust?
✔ Kas sul tekib kergesti köha või hingeldus füüsilise pingutuse ajal või pärast seda?
✔ Kas sul tekib kergesti koos külmetushaigustega bronhiit või kas sul kulub külmetusest paranemiseks sageli enam kui 10 päeva?
✔ Kas sul esineb allergiat või tekib köha, hingamisraskusi või hingeldust kokkupuutel õietolmu, loomade, tolmu ja teiste allergeenidega?
✔ Kas külma õhu sissehingamine (näiteks talvel) põhjustab hingamisraskusi, hingeldust või köha?

Vaata www.astma.ee