Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
15. november 2015, 13:35

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta augustikuu Tervis Plussis.

Kui sõnadest jääb väheks...

Kunsti tegemine, olgu see maalimine, joonistamine või voolimine, leevendab juba iseenesest pingeid. Kunstiteraapias saab aga inimene värvide ja sümbolite kaudu väljendada oma mõtteid, mida on raske sõnades välja öelda. Seda maailma avavad kunstiterapeudid Katrin Heinloo ja Helen Tartes-Babkina.

Mis on kunstiteraapia?

Sageli võib probleemist rääkimine jääda liiga ratsionaalseks. Inimesed väljendavad sel juhul vaid seda, kuidas peaksid asjad olema või võiksid olla. Kunsti­teraapia on turvaline viis iseendani jõuda ja endaga töötada. See aitab väljendada tegelikke, palju sügavamaid emotsioone, mis võivad inimest ennastki üllatada.

Kas kunstiteraapias peab oskama joonistada?

See on esimene asi, mida inimesed ekslikult arvavad. Ei pea! Selles teraapias on kõik kunstilised väljendusviisid õiged. Põhiline on tahe proovida ennast kunsti kaudu väljendada. Kunstiteraapia teeb eriliseks kolme osapoole – klient, terapeut ja kunstiteos – kooskõla. Kõik on võrdselt olulised.

Kellele kunstiteraapia sobib?

See on ainulaadne teraapiavorm, mis võimaldab suhtlust ka neil juhtudel, kui verbaalne suhtlus on piiratud, soovimatu või võimatu. Samas on inimesi, kes on väga jutukad ja intelligentsed, kuid blokeerivad ratsionaalse mõistusega oma sügavamad, tegelikud tunded.

Meie ühiskonnas tulevad kunsti­teraapiasse pigem inimesed, kellel on mingisugune kindel probleem, millele nad lahendust otsivad. Samas tahavad inimesed üha enam proovida kunsti­teraapiat ka selleks, et osata oma mõtteid paremini väljendada ja nendest aru saada. Kunstiteraapia sobib nii iseenda paremini tundmaõppimiseks kui ka mitmetele küsimustele vastuste leidmiseks. Näiteks on kunstiteraapia aidanud selgust saada noortel, kes on valiku ees, millisesse kõrgkooli õppima minna.

Mida teraapias tehakse?

Kunstiteraapia seanss algab enamasti sissejuhatava vestlusega, kus selgitatakse välja probleem või eesmärk. Seejärel valmib kunstiteos. Siis hakatakse koos terapeudiga arutama, mis sümbolid pildil on ja mida need inimese kohta räägivad.

Terapeut on kunstiteraapias pigem suunaja ja teise vaatenurga andja. Ta ei paku kindlaid vastuseid, vaid juhib tähelepanu sümbolitele, värvidele ja muule, mil võib olla mingisugune tähendus.

Tähtsad vastused peaksid tulema siiski inimese enda seest. Kuna joonistamine ja loovtööst rääkimine on emotsionaalselt küllaltki kurnav, ei kesta teraapiaseanss üldjuhul üle tunni.

Kunstiteraapiat on võimalik läbi viia ka grupi- ja paariseanssidena. Paari­teraapias lahendatakse sageli suhte- või ka lastekasvatusküsimusi – partneritel on võimalik oma tundeid kunsti kaudu väljendada. Seejärel võrreldakse kaht erinevat loovtööd ning võimalik, et partnerid leiavad teineteise piltidelt oma küsimustele vastused.

Kunstiteraapia sobib, kui:

✔ soovid suurendada enese­teadlikkust (sh töö ala­teadvusega, fantaasiatega),
✔ tahad arendada loovust ja spontaansust,
✔ on vaja lahendada hetkekriise,
✔ soovid üle saada oma hirmudest,
✔ oled pidevalt väsinud ja pinges,
✔ tahad parandada oma suhtlemisoskust,
✔ sul on tähelepanu- ja keskendumis­raskused,
✔ ees seisavad olulised muutused ja valikud,
✔ oled üle elanud trauma,
✔ sul on stress, depressioon, ärevus.