Uudised

Veekeskustes varitsevad lõõgastujaid jalanakkused 

Silja Paavle, 3. november 2015, 12:22
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kõik veelembesed inimesed on jaheduse saabudes kolinud veekeskustesse, kus neid võivad varitseda tüütud jalanakkused – jalaseened, molluskid ja soolatüükad.

"Jalanakkuste leviku takistamiseks on kasutusel mitmesuguseid abinõusid, kuid isikliku hügieeni eest hoolt kandes saab igaüks ka ise end neist säästa. Põhireegel on, et kuna jalaseene nakkused levivad inimeselt inimesele, ei tohi seetõttu ei tohi teie käterätti ega riideid kasutada keegi peale teie enda," räägib Pärnu Maksimarketi Südameapteegi farmatseut-juhataja Elen Nikker ning tutvustab alljärgnevalt kolme enamlevinud jalanakkust.

Jalaseen on üks levinumaid nahahaigusi, mille all kannatab umbes 30% elanikkonnast. Jalaseentele meeldib soe ja niiske keskkond, näiteks jalanõud, sokid, ujulad ja riietusruumid. Jalaseent soodustavad tegurid on kitsad jalanõud, diabeet, immuunsüsteemi häired ja kõrge vanus. Samuti on risk jalaseenesse haigestuda meestel suurem kui naistel. Peamiselt esineb jalaseent varbavahedes, jalataldadel, labajalaservades ja tallavõlvil.

Jalaseene tunnusteks on ketendus, naha sügelus, ebameeldiv lõhn ja liigne higistamine, jala kuivus, villid, kipitus, lõhed.

Eesti apteegid müüvad jalaseene raviks mitmeid lokaalseid seenevastaseid ravimeid.

Samal teemal

Käsimüügis on olemas klotrimasool, terbinafiin ja naftifiin, mis on saadaval nii lahusena kui ka kreemide ja geelidena. Äärmiselt oluline on ravi jätkata pärast kaebuste kadumist veel ühe nädala vältel. Kui ravikuuri ei viida lõpuni, lööb nakkus mõne aja möödudes uuesti välja – uuringute väitel tuleb haigus tagasi umbes 10% juhtudest.

Paranemise soodustamiseks tuleb ravitav nahapiirkond hoida puhas, kahjustatud piirkonda aeg-ajalt pesta ja kuivatada ettevaatlikult ilma nahka hõõrumata.

Kuigi ravitav nahapiirkond võib hakata sügelema, vältige kratsimist, sest sellega võite tekitada nahale uusi kahjustusi või kanda infektsiooni laiali. Jalaseene nakkused levivad inimeselt inimesele ja seetõttu ei tohi teie käterätti ega riideid kasutada keegi peale teie enda. Et kaitsta ennast taasnakatumise eest, peske neid tihti.

Jalaseene korral on äärmiselt oluline ka ennetamine. Sestap on oluline jalgu iga päev voolava vee all pesta ja nahka hoolikalt kuivatada. Üldkasutatavates ruumides tuleb kanda isiklikke jalanõusid, kasutada antiseptilisi aerosoole ja spetsiaalseid pulbreid, mis imavad ära liigse niiskuse ja omavad ka seenevastast toimet. Igapäevaelus tuleks vältida naha- ja jalatraumasid ning neid õigel ajal ravida. Korralikult väljaravimata nakkus võib viia bakteriaalse nakkuseni või küüneseeneni.

Molluskid on nagu soolatüükadki viiruslik nakkus, mis levib puutekontakti teel saastunud esemetelt või basseinides, kus nakkusallikaks peetakse ujumise abivahendeid või saastunud käterätte. Nakkusoht püsib niikaua, kuni püsivad nahal sõlmekesed.

Enamasti esineb molluskeid lastel, neid võib esineda kogu kehal, ka kaenlaalustel ja näol. Täiskasvanutel on molluskist sagedamini haaratud kubeme- ja suguelundite piirkond, kuna neil levivad molluskid enamasti seksuaalsel teel.

Molluskist põhjustatud lööve on sügelev, kratsimise tagajärjel võib tekkida bakteriaalne infektsioon, mis vajab paikset antiseptilist ravi. Kõige lihtsam molluskite ravi on käsitsi pigistamine, mis lastel on valulik. Raviks kasutatakse veel krüoteraapiat, laserravi ja paikselt manustatavaid söövitavaid aineid.

Eestis on saadaval kaaliumhüdroksiidii 5% vesilahus, mida kantakse sõlme keskele kuni punetuseni, mis on molluski peatse kadumise tunnuseks. Enamasti võtab paranemine aega 30 päeva.

Soolatüükaid tekitab papilloomviirus, mis levib keskkonnas, kus hügieen on raskendatud, näiteks saunades ja ujulates, või otsese kontakti kaudu, näiteks kui jagatakse ühte käterätikut.

Soolatüügaste raviks on kaks meetodit: külmutamine ja kooriva toimega ravimid.

Soolatüügaste eemaldamiseks kasutatakse vedela lämmastikuga külmutamist. Meetod on efektiivne ja kollete taastekke võimalus väike, kuid protseduur on valulik ja võib põhjustada ville. Tihti on seda vaja kasutada mitu korda. Soolatüügaste ravis on oluline kasutada desinfitseerivat ainet kogu ravi vältel.

Söövitavatest vahenditest kasutatakse plaastreid, lahuseid ja kreeme. Nendest tuleb leida endale mugavaim. Hoolega tuleb jälgida, et söövitav ravivahend ei satuks tervele nahale. Enne ravimi kasutamist tuleb jalga leotada soojas vees. See pehmendab nahka ja kergendab naha koorumist. Söövitavaid ained ei või kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.