Igapäevaselt kahjustavad silmi liigne UV-kiirgus ja teised kiirgused, aga ka sigaretisuits ja alkohol. Lisaks on mitmeid haiguseid, mis silmade tööd mõjutavad – diabeet, kilpnäärme alatalitlus, silmapõletikud ning –vigastused. Erinevad silmahaigused võivad omakorda halvendada nägemist või võtta selle pikas plaanis sootuks ära. Näiteks hallkaega hägustub silma klaaskeha, glaukoomiga kaasneb silma rõhu tõus ja kahjustub nägemisnärv.
Silmade tervisele mõeldes söö kolm korda nädalas kala
Oma silmade heaks ja haiguste ennetamiseks saame ise palju ära teha. Kõlab ehk kummaliselt, aga aktiivne igapäevane liikumine mõjutab ka silmi. Seetõttu peaks iga päev vähemalt pool tundi aktiivselt liikuma ning hoidma oma kolesterooli, veresuhkru ja vererõhu tasemed normis.
Silmahädad kimbutavad sagedamini inimesi, kes teevad igapäevaselt arvutiga tööd või jälgivad mõnel muul põhjusel liiga palju nutiekraani või televiisorit. Silmadele tuleb erinevatest seadmetest puhkust anda ning silmaharjutusi teha – vaadates vaheldumisi kaugele ja lähedale. Ereda päikesega on silmade tervise huvides kvaliteetsed päikeseprillid kohustuslikud.
Ka meie toidulaud mõjutab silmade tervist - sellelt võiks leida luteiini, zeaksantiini, betakaroteeni ning antioksüdante ehk A-, E- ja C-vitamiini ning tsinki ja seleeni.
Silmale on eriti olulised ained luteiin ja zeaksantiin, mis aitavad silmas neelata sinna suunatud UV-kiirgust. Loetletud antioksüdandid osalevad silma nägemisprotsessis ja aitavad kõrvaldada rakukahjustusi. Kõigi vajalike ainete saamiseks peab igapäevane toit olema rikkalik ning sisaldama rohkelt erinevaid köögivilju ja marju. Vähemalt kolmel päeval nädalas peaks sööma kvaliteetset kala või võtta täiendavalt oomega-3 rasvhappeid, kus on DHA rasvhappeid vähemalt 250 milligrammi. DHA rasvhappeid on olulised meie silma võrkkestale ning selle happe vähesus toidus võib ühe häirena põhjustada kuiva silma sündroomi.
Paraku eestlaste toidulaud sügisel, talvel ja kevadel piisavalt värviline ei ole ja siis tulebki vajaka jäävaid toitaineid küsida apteekrilt. Oluline on ka teada, et vanuse kasvades väheneb toitainete silma jõudmine ja see on silmahädade sagenemise üks põhjuseid.
Iga silmavitamiin sisaldagu luteiini
Spetsiaalseid silmavitamiine soovitavad apteekrid erinevatel puhkudel. Ühelt poolt on need olulised tööinimestele, kes vaatavad palju arvutisse ning kelle silmad väsivad kiirelt. Teisalt on silmavitamiinid soovitatavad eakatele, eriti kui nägemine on hakanud hägustuma. Kolmandaks on silmavitamiinid väga tähtsad mitme haiguse põdejatele, näiteks diabeetikutele, aga ka neile, keda kiusab kuiva silma sündroom. Lisaks on silmavitamiinidest abi inimestel, kellel on palju hämaras ja pimedas sõitmist.
Silmadele mõeldud vitamiinid peaksid sisaldama karotenoide ehk luteiini ja zeaksantiini, beetakaroteeni, E-, B- ja C-vitamiine ning foolhapet. Kuna kõiki neid aineid pole võimalik ühte tabletti kokku panna, siis võiks erinevaid preparaate iga kahe-kolme kuu tagant vahetada. Küll peaks iga silmavitamiin sisaldama luteiini, mille soovituslik toimiv annus on 10 milligrammi päevas.
Silmavitamiinide ravikuur sõltub haiguse tõsidusest ning selles osas on soovitatav nõu pidada kas oma perearsti või apteekriga.
Kommentaarid (0)