Põhjuseid, miks inimesed proteese vajavad, on Tallinnas asuva Postimaja Hambakliiniku 25-aastase töökogemusega proteesiarsti Riina Pahla kinnitusel väga erinevaid. „Nooremas eas tuleb hammas või üksikud hambad asendada proteesiga, kui need on kaotatud trauma või hambahaiguste järel. Viimased tekivad peamiselt halva suuhügieeni tagajärjel. Vanematel patsientidel on probleemiks suurema osa hammaste kaotusest põhjustatud mälumisfunktsiooni halvenemine ja mitterahuldav esteetiline välimus. Nad ei saa enam süüa nagu varem ja varjavad oma naeratust. Lisaks võib hammaste puudumisel tekkida häälduse muutus," loetleb Pahla hammaste lagunemisel tekkida võivaid probleeme, mida kõiki saab lahendada proteesimisega.
Proteesimine on hambaravi viimane etapp
Proteesiarst märgib, et proteesimine on tegelikult alles komplekse hambaravi viimane etapp. Sellele eelneb hamba- ja igemehaiguste ravi ning mitteravitavate hammaste eemaldamine, sest proteesimise eelduseks on korras suu.
Millest alustatakse, kui patsient proteesisooviga arsti juurde jõuab? „Kõigepealt koostab arst koostöös patsiendiga tema vajadustele ning võimalustele vastava raviplaani. Eelnevalt ettevalmistatud suust võetakse jäljendid, mille järgi tehakse hambalaboris vajalik protees. Pikemaajalise töö korral kannab patsient proteesi valmimise ajani ajutist proteesi," kirjeldab Pahla. See, kui kiiresti protees valmib, sõltub proteesi liigist ja tegelikult ka arsti kogemusest ning oskusest. Kogu protsess võib näiteks implantaatidele paigaldatavate proteeside puhul kesta kahest kuust kuni aastani.
Üheskoos patsiendiga arutatakse ka seda, milliseid proteese ta vajab, sest olemas on vägagi erinevaid proteese, mis jagunevad suust eemaldatavateks ja mitte-eemaldatavateks proteesideks.
Mitte-eemaldatavate proteeside alla kuuluvad esteetilised hambakatted (laminaadid ja lumineerid), mille puhul on tegemist õhukeste tugevast keraamilisest materjalist hambakatetega, mis kinnitatakse eelnevalt ettevalmistatud hammaste peale. Nende eeliseks on oma hammaste säilimine ning eesmärk on peamiselt esteetiline.
Teiseks on kroonid, mis paigaldatakse üksikutele hambahaiguste poolt kahjustatud hammastele.
Sildproteesidega saab asendada mitut järjestikku puuduvat hammast.
„Valikus on ka puuduvate hammaste asendamine lõualuusse paigaldatud titaanist implantaatidega, millele siis omakorda kinnitatakse erinevad proteetilised konstruktsioonid," lisab Pahla.
Eemaldatavate proteeside all mõeldakse plaat-, tugibüügel- ja totaalproteese. Tegemist on niinimetatud klassikaliste filmidest ja naljalugudest tuntud "ööseks veeklaasi" proteesidega. „Tänapäeval saame küll totaalproteesi suhu fikseerida mini-implantaatide abil ehk protees kinnitub trukk-süsteemiga eelnevalt lõualuusse paigaldatud neljale kuni kuuele mini-implantaadile," julgustab Pahla proteese kasutama, sest tänu uudsele süsteemile ei pea patsient enam piinlikke momente kartma. Odavaim ja vähetõhusaim variant plaatproteesi suuspüsivuse parandamiseks on Pahla sõnul proteesiliimi kasutamine.
Proteeside hinnaskaala võib iseenesest olla väga lai, hinna määrab kvaliteet ja mugavus, kasutatavad materjalid (plastmass või metall-karkass, metallokeraamika, täiskeraamika või sirkoonium) ja proteesi liik.
„Kõige raskem on harjuda totaalproteesidega, sest nende suus püsimise tagamine on raske töö nii arstile kui ka patsiendile. See sõltub suuresti ka suu anatoomiast," räägib Pahla, et sel puhul võib harjumiseks minna kuid ning probleemideks on sageli hõõrdumisest tekkiv valu ja ebamugavus.
Pahla soovitab proteesidega harjumisel varuda kannatust, sest uute proteeside saamine on nagu uute kingade jalga panek ehk vanad tunduvad ikka paremad ja mugavamad.
Proteesid nagu hambadki vajavad puhastamist
Proteesiarst rõhutab, et ka proteese tuleb puhastada ja neid hooldada. „Suust mitteeemaldatavaid proteese tuleb hooldada kaks korda päevas, nagu oma hambaidki. Samas on proteeside ülepesemine kahjulik, selle tulemusel võib ige taanduda," räägib ta.
Suust eemaldatavaid proteese ei pesta suus. Need tuleb puhastamiseks suust ära võtta ja pesta hambaharjaga, kasutades nõudepesuvahendit või naturaalseepi. "Abrasiivsed pastad kahjustavad proteesi pinda," lisab Pahla.
Staažikas proteesiarst rõhutab, et iga patsiendi jaoks on olemas lahendus just tema suus olevatele tingimustele ja võimalustele. "Oluline on patsiendi ja arsti omavaheline koostöö ja usaldus," julgustab Pahla suuprobleemide tekkel kindlasti abi ja lahendusi otsima.
Mida võivad kaasa tuua ripakile unustatud proteesid?
Pikaajalise töökogemusega proteesiarsti Riina Pahla sõnul võivad ripakile jäetud proteesid kaasa tuua päris kentsakaid olukordi. Ta toob mõned näited oma tööst.
• Ripakile ununenud proteesid on osutunud maitsvaks vahepalaks patsiendi neljajalgsele sõbrale. Selle tulemusena tuleb esmalt ette võtta käik loomaarsti juurde.
• Kord käis vastuvõtul vanem abielupaar, ei mees ega naine polnud rahul tehtud plaatproteesidega. Nende mure lahenes lihtsalt, sest selgus, et valed hambad olid sattunud valesse suhu.
• Korrusmaja rõdult sõbrannadele lehvitades ja tervitusi hüüdes peab arvestama, et lumehangest ei pruugi proteesi enam leida.
Kust peaks alustama minusugune proteeside asja ettevõtmist? Kui palju kogu see lugu maksma võiks minna?
Olen lootnud, et surm tuleb varem, et äkki polegi seda suurt ettevõtmist vaja, aga tervis ja mõistus
on veel suht head ja nii ma siis elan ja liigun suud varjates ja kõigist suhetest loobudes.