Keha

Häirenuputeenus võib päästa elu: üks nupuvajutus ja abi on teel  (5)

Geidi Raud, 6. november 2015, 13:32
Foto: Medi
Häirenuputeenus aitab üksinda elavat inimest terviserikke, kukkumise, tulekahju või muu hädaolukorra puhul. Ennekõike on see suureks abimeheks eakatele ja puudega inimestele.

Eestis viis aastat ainukese ettevõttena häirenuputeenust pakkuva Meditech Estonia (Medi.ee) üks eestvedaja Paavo Ala selgitab, kuidas häirenuputeenus töötab ja kui kulukas on see rahakotile.

Samal teemal

Häirenuputeenuse tellinud inimesed saavad endale väikse ja mugava kellataolise häirenupu, mida saab kanda kaelas või randmel. Lisaks paigaldatakse tema koju spetsiaalne kõlari ja mikrofoniga hoolekandetelefon, mis töötab käed-vaba-süsteemis ning on häirenupuga juhtmevabalt ühendatud. Ala kinnitab, et häirenupp töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri kaugusel, kattes iga korteri või elumaja ja levib veel mitukümmend meetrit väljagi.

Ööpäevaringselt ametis olev operaator saadab abi teele

„Hädaolukorras, milleks võib olla näiteks kukkumine, terviserike, tulekahju või kuritegelik oht, vajutab inimene randmel olevat nuppu ja saab hoolekandetelefoni vahendusel ühendust ööpäevaringselt töötava Medi kõnekeskuse operaatoritega. Inimese kukkumise või tugeva põrutuse, millele järgneb liikumatus, tuvastab aga kukkumisanduriga häirenupp ja algatab häirekõne automaatselt," räägib Ala, kuidas kogu protsess toimib.

Kui häirekõne tehtud, reageerib operaator vastavalt tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema poolt usaldatava tugiisiku – sugulase, naabri, hoolekandetöötaja. Isegi kui operaator hoolealust ei kuule või ta rääkida ei suuda, antakse see info edasi hoolealuse tugiisikule, kes saab minna kohapeale olukorda kontrollima ja hädasolijat aitama. Medi kõnekeskuse operaator saab välja kutsuda ka kiirabi, päästeameti või politsei. Seda juhul, kui operaator saab häirekõne käigus selgelt info, et selline vajadus on tekkinud või tekkimas. „Kui saadame kohale näiteks kiirabi, anname sellekohase info pärast väljakutset alati ka tugiisikule edasi. Siis teab temagi, et kiirabi on teel ning läheb samuti kohale kasvõi ust avama," selgitab Ala.

Viie aasta jooksul on Medi operaator kiirabi välja kutsunud üle 25 korral, neist mitmel juhul on tänu sellele inimese elu päästa suudetud. Politsei väljakutse on Medi teinud kahel korral, päästeametit pole seni välja kutsutud.

Ala sõnul tagab häirenuputeenus selle, et inimene saaks oma kodus – kohas, kus ta end kõige kindlamini tundma peaks – igasuguse õnnetuse või terviserikke korral sellest võimalikult kiiresti teada anda. „Medi häirenuputeenus võimaldab elada kauem ja õnnelikult ning turvalisemalt oma armsas kodus. Samuti on häirenuputeenusest kindlam tunne hoolealuse kõigil lähedastel ja temast hoolijatel – abi on alati vaid ühe nupuvajutuse kaugusel."

Võrreldes häirenuppu mobiiltelefoniga, siis võib juhtuda, et kui inimene toast õue läheb või ühest ruumist teise liigub, pole telefon alati käepärast. Häirenupp on aga kodus ja kodu lähedal viibides alati inimesega kaasas. Kasvõi öösel tualetis käies. Samuti pole muret, et aku tühjaks saaks, sest häirenupu patarei kestab laadimata viis aastat.

Lisaks piisab häirenupu kasutamiseks ühest nupuvajutusest. Kukkumisanduriga häirenupp annab abivajadusest teada aga nupuvajutusetagi.

Selleks, et Medi kõnekeskuse operaator saaks hädasolijale abi saata, peab hoolealusel olema tugiisik. „Reeglina on selleks hoolealuse lapsed-lapselapsed või muud sugulased, naabrid, kellega hästi läbi saadakse või ka linna/valla koduhooldustöötaja, kes niikuinii hoolealust külastamas käib," loetleb Ala.

Tugiisiku peab hoolealune endale valima ise ning tugiisikud peaks asuma hoolealusega samas linnas, asulas või vähemasti maakonnas, sest abi jõuab nii kiiresti kohale, kui kohalikud abistajad seda teha saavad. Ala ütleb, et igal juhul peaks tugiisik pärast õnnetusest teada saamist kohe kohale sõitma, mitte tulema alles päeva või nädala pärast. „Teame juhtumeid, kus ilma häirenuputa eakas proua kukkus oma kodus ega saanud püsti. Tema ainus sugulane saabus pahaaimamatult alles kolm ööpäeva hiljem külla. Nüüd on proual häirenupp käel ja kui midagi sarnast peaks korduma, saab tema sugulane sellest mõne minuti jooksul teada ning teab ise appi tulla või saata kohale kellegi lähemalt."

Vajalik nii noorele kui vanale

Ala soovitab häirenuputeenust kindlasti üksinda elavatele või mingi osa ajast üksinda olevatele eakatele ja puuetega inimestele. Näiteks siis kui nooremad pereliikmed on tööl. „Sealjuures pole vahet, kas elatakse omaette metsatalus või linnakorteris – abi võidakse ootamatult vajada mõlemas ning kummaski pole üldjuhul mitu korda päevas kedagi kontrollimas ega inimene hätta sattunud ole."

Medi häirenuputeenust vajavad vahel aga ka nooremad või keskealised inimesed. Näiteks operatsioonijärgsel taastumisel või vähiravi ajal, mil kõrvalmõju ja kokku kukkumiste oht kõrgendatud. Medi noorim hoolealune on olnud Ala sõnul 19-aastane ja vanim üle 100-aastane.

Juhtumeid, kus eakas inimene häirenuppu ilma mõjuva põhjuseta vajutab, on Medi viie aastase praksise jooksul ette tulnud ainult ühe hoolealusega. „Temagi puhul aitas selgitamine, et häirenupp on ikkagi hädaolukorraks, kus vajatakse abi ning muul viisil sellest teada anda pole võimalik.


Paljud omavalitsused toetavad häirenuputeenust

Häirenuputeenuse kuutasu on 22 eurot. See sisaldab ööpäevaringset valmisolekut häirekõnedele vastata, vajadusel kontaktisikutele või 112 helistamist ja regulaarset tehnilist monitooringut, mis tagab seadmete töökorras olemise..

Paavo Ala sõnul toetavad mitmed vallad ja linnad oma abivajajatele häirenuputeenuse osutamist, sest see on kasulikum ja kümneid kordi soodsam, kui näiteks hooldekodu koha kulu, ning võimaldab inimesel kauem oma armsas kodus elada. Soovi korral suhtleb Medi abivajaja kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga ja uurib sageli ka ise toetusevõimalusi.

5 KOMMENTAARI

v
vetevana 6. november 2015, 22:13
Rootsis on inimestel need juba aastaid ja ei maksa midagi,kommuunid maksavad need kinni. Aga mis teha, et inimesed vananevad erinevalt,eks sellega peab ka arvestama.
v
värdi 6. november 2015, 13:46
ostsime ämmale,kui ta veel omas majas elas,telefoni ,millel sarnane häirenupp,seadistasime selle abikaasa telefonile helistama ja lugesime sõnad peale...
(loe edasi)
Loe kõiki (5)