Südamevalu följetonideks vorminud perearst: "Eesti tragöödia on selles, et oma tööd armastavad vähesed." (14)

Loll jutt tagasi prügikasti!

"Kui tööl käiakse pidevalt paha tujuga, sobib iga vabandus, et koju jääda," - no see näide küll nüüd "päris elust" pole. Tegelikkus on selline, et sõltumata sellest, mis tõbi sind tabab - kuni veel jalul püsid, käid tööl edasi, haigus on kallis "lõbu".

Kui inimene saab teha tööd, mis on talle hingelähedane, siis ta teeb seda heameelega. Ainult, et kus kohast võtta sellist tööd, kui igasugustki tööd on vähe? Hea, kui sul üldse mingi töö on. See aga tähendabki seda, et tehakse tööd, mille said ja üsna tõenäoliselt see pole hingelähedane. Või kui näiteks kaotad oma töö pikemaks ajaks ära ja oled sunnitud ümber õppima. Euroliidus ju ka räägitakse elukestvast õppest. Ainult siin on minu arvates on üks pisike "aga". Nimelt pole võimalik, et inimesele meeldiks iga töö, mida ta tegema hakkab. Igal inimesel on omad huvid, omad tõekspidamised, oma maailmavaade. See tähendab, et on olemas väga väike hulk ameteid ja töid, mis inimesele meeldivad ja küllalt suur hulk neid töid, mis vastu ei hakka aga ei meeldi ka. Tööandjad räägivad, et nooremad inimesed on "arenguvõimelisemad" kui vanemad töötajad. Selles mõttes, et ülemus ütleb, et sa pead seda tegema ja noor teebki heameelega. Seega arenes. Mul tekib siinkohal küsimus, et kuidas siis on lugu omade huvide ja eelistustega kui võõras inimene saab neid nii kergelt muuta? Ainuke vastus on, et polegi mingeid oma eelistusi. Järeldus: töö pole huvitav kuid kuna saad sellega hästi hakkama ja makstakse ka, siis võib teha. Ja ongi tekkinud artikli pealkirjas välja toodud olukord. Aga see "uutele väljakutsetele" minek pole mitte midagi muud, kui endale hingelähedase töö otsimine. Tühja ta läheb uusi ameteid proovima, kui teeb seda, mis talle rõõmu valmistab! Kahjuks meie ühiskonnas saab teha meelepärast tööd ainult siis, kui sul on juba pangas piisavalt suur summa, et sa ei peaks enam raha peale mõtlema. Aga paljudel meie hulgast on niipalju raha?

igas ühiskonnas on piisavalt lolle,kes ei saa aru,et õppinud ja diplomeeritud spetsialist teab korades enam kui isehakanud ravitseja Polkovniku lesed võivad om asuurset tarkusest endid ise ravid,pole vaja arstidele täienduskoolitusi nende poolt läbi viia.

Rapla nina-kurguarst käskis mul tarvitada 4 kuud Beclonasoli,et nina kõrvad turses. Tekkis allergia,silmalaud läksid paiste,punetasid. Läksin linna tasulisele arstile dr. Mailendile. Tema kirjutas Nasoneksi,et uuem-parem,et mul silmad allergias olid ei huvitanud kedagi. Jätsin ise rohud ära,sest ei näinud enam ühest silmast. Enne rohu tarvitamist oli mul väga hea nägemine. Silmaarst ütles,et hormoonravi vahel teeb seda,määras silma rõhurohu ja suunas läätsevahetuse operatsioonile. Olin ka Timosanile allergiline,kuid öeldi,etsee rohi ei tee allergiat. Käisin rütmihäiretega arstide vahet,lasin end kiirabiga sõidutada. Silmad kipitasid ja miski segas selgelt nägemist. Olin aasta kannatanud ja otsustasin,et aitab jätsin Timosani ise ära ja läksin teisele arstile. Silmaarst oli arst,kes armastas oma tööd. Silmapõhjad olid korras, silmarõhk 14 ja15 ,mis on suurepärane. Miks ei taheta kuulda,kui patsient on allergiline ja otsida võimalusi. Ravimile allergiline,tähendab psühhiaatri juurde. Õnneks sealt kabinetist viskas dr.Kanter mind välja: " Mine minema, mul pole aega ja rohtu sa nii kuinii ei võta". Praegu on silmad ja nägemine korras,kuid kahjuks jätavad allergiat tekitavate ravimite pikaaegne tarvitamine suured probleemid. Oma kutset ja inimesi armastavaid arste on vähe.

Kahjuks paljud peavad valima töö, mida pakkuda on, kuid mis neile rõõmu ei tee.Kuid öeldakse ka, et kui firma ei hoolitse oma tööajate eest, siis kannatavad kliendid.

Vale puha. Mina olen lasteaiaõpetaja ja armastan oma tööd väga. Olen seda teinud pikki aastaid, oman head haridust ja täiendan end pidevalt aga ikka tulevad mul hommikul uksest sisse noored emme, kes hakkavad mind õpetama.kuidas ma peaksin oma tööd tegema.
Mis teha, kui meditsiin ja pedagoogika on kaks valdkonda, kus kõik ennast kodus tunnevad. Sellest ka see kibestumine.