Keha

Kümme igapäevast asja, mis võivad sind haigeks teha (2)

Õhtuleht.ee, 12. november 2015, 10:55
Vähene joomine teeb viiruste elu lihtsaks, sest selleks, et limaskest haigusetekitajaid optimaalselt eemale hoida suudaks, peab ta alati niiske olema.Foto: MAVRIXONLINE.COM / Scanpix
Nagu külmaks läheb, tunned end kohe tõbisena? Brigitte.de toob välja kümme igapäevast suurimat haigestumisriski. Neid teades on võimalik oma tervist säästa.

Ukselingid ja kontoritehnika. Et külmetusviirused pesitsevad inimese nahal, õhus ja kõigel, mida inimene kätega puutub või mille peale aevastab, kolm tundi aktiivsetena, ole ettevaatlik ukselinkide, telefonitorude, koopiamasinate ja klaviatuuridega, samuti kolleegide kätlemisega. Et peaaegu iga inimene katsub päeva jooksul mitu korda tahtmatult oma nina või hõõrub silmi, satuvad haigusetekitajad otse või läbi pisarakanalite hõlpsasti ninna ehk sinna, kus viirus hakkab tõveks edasi arenema.

Samal teemal

Rahvamassid. Aevastades lendavad viirused 160 kilomeetrit tunnis ja kuni nelja meetri kaugusele. See tähendab, et rahvarohketes paikades, näiteks bussis, arsti ooteruumis, restoranis, kaubanduskeskuses või teatris on väga tõenäoline, et mõni nohuga inimene seisab sulle liiga lähedal. Kui 10 kuni 30 viirust ninna satuvad, on see piisav, et tekiks infektsioon. Ja see ohustab ka laitmatu immuunsüsteemiga inimesi.

Vähene uni. Täielikuks taastumiseks vajab immuunsüsteem vähemalt neli kuni viis tundi und ööpäevas. Juba pärast ühte unetut ööd on inimene haigustele vastuvõtlikum.

Külmetavad jalad. Õhtul pole haruldane, kui pesed hambaid vannitoapõrandal külmetavate jalgadega. Kui keha saab alajahtumise signaali, kitsenevad veresooned kiiresti. See tähendab aeglasemat vereringet, sealhulgas ka nina ja neelu piirkonnas, ning seeläbi halvemini funktsioneerivat nina limaskesta. Vähem soojendatud õhku ja niisutamist ninas põhjustavad aga kaitsevõime nõrgenemist ning loovad soodsa pinnase viirustele.

Kiirtoit. Hamburgerid ja magusad snäkid sisaldavad palju rasva ja vähe tervislikke toitaineid, need vähendavad organismi loomulikku kaitsevõimet. Inimesed, kes peamiselt vaid nendest toituvad, ei omanda lihtsalt piisavalt vitamiine. Selle tagajärjel kukub viiruskaitse organismis samm-sammult kokku.

Veepuudus. Vähene joomine teeb viiruste elu lihtsaks, sest selleks, et limaskest haigusetekitajaid optimaalselt eemale hoida suudaks, peab ta alati niiske olema. See on võimalik ainult piisava vedeliku tarbimise korral.

Liiga soojad ruumid. Inimene veedab üle 90% suletud ruumides. Küttekehadelt tulev õhk on kuiv ja sestap pole ka limaskest piisavalt niisutatud. Selle tulemusena ei funktsioneeri limaskest efektiivselt. Soojas toas istudes nõrgeneb immuunsüsteem kiirelt, käi vahelduseks terve püsimise eesmärgiga ka õues jalutamas ja õhuta tuba.

Suitsetamine. Sigaretid on tõelised immuunsüsteemi tapjad, sest kahjustavad limaskesta puhastamisfunktsiooni nii, et sellel on haigusetekitajaid ninast raskem eemale tõrjuda. Sama efekti on täheldatud ka passiivsete suitsetajate puhul.

Higised riided. Tunnipikkune higistamaajav jooks läbi jaheda udu haigeks ei tee, sest sport ja liikumine tugevdavad immuunsüsteemi. Kuid kohe pärast sportimist tuleb riided kibekähku ära vahetada, märjalt ringikõndimine koormab keha kaitsevõimet. Eriti halvasti mõjub immuunsüsteemile mitmekordne külma-sooja õhu vahetus. Näiteks, kui hüppate suusatades rajalt mägionni ning seejärel kohe jälle liftile.
Sama halb on tegelikult ka treeninguga liialdamine, seegi kurnab immuunsüsteemi. Seetõttu on kestvussportlased infektsioonidele väga vastuvõtlikud.

Stress meeldib haigusetekitajatele. Negatiivselt läbielatud stress koormab ja nõrgendab immuunsüsteemi, masendunud inimesed reageerivad olemasolevatele külmetuspisikutele nohuga õnnelikest kiiremini. Ka tekitab suurimat külmetumisriski masendus, mis on põhjustatud perekondlikest probleemidest või töötusest.