VAstab Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi peaproviisor: "Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100 mmHg ja diastoolne 60 mmHg.
Kõige sagedamini esineb esmast (teistest haigustest või teguritest sõltumatut) madalat vererõhku ehk hüpotooniat, mida ei saa haiguseks pidada, sest tegemist on loomupäraselt madala vererõhuga. Eelkõige esineb seda noorematel kõhnadel naistel, samuti võib see olla pärilik. Esmast hüpotooniat soodustab vähene kehaline aktiivsus ja stress.
Teisene hüpotoonia kaasneb üldjuhul paljude haigustega, näiteks sisenõrenäärmete haigustega (kilpnäärme vaegtalitlus, neerupealise koore puudulikkus jt), südame- ja veresoonkonna haigustega ( südamepuudulikkus, rütmihäired, äge südamelihase infarkt jt).
Teisene hüpotoonia tekib ka viirushaiguste põdemise järel, liikumatuse ja pika voodis lamamise tõttu, verehulga vähenemisest verejooksu tagajärjel ning aneemiate või vere naatriumivaeguse korral (soolavaene dieet).
Ortostaatilise (püstiasendis ilmneva) hüpotoonia korral tekib vererõhu langus siis, kui inimene tõuseb järsku püsti, samuti kestval seismisel, samas kui muul ajal on vererõhk normaalne. Üle 65-aastaste hulgas täheldatakse ortostaatilist hüpotooniat 18–25%. Põhjused on samad mis esmase või teisese hüpotoonia korral. Lisaspõhjustena võiks ehk veel välja tuua veenilaiendid ja tromboosijärgse sündroomi.
Madala vererõhu sagedasemaid kaebusi on loidus, kiire väsimine, pikk hommikune “käima ajamise aeg”, keskendumisraskused, peavalud, kohin kõrvades ja külmad käed-jalad. Tihti vaevavad selliseid inimesi ka südamekloppimine, valu südame piirkonnas, ängistustunne, depressioon, seesmine rahutus, unehäired, peapööritus voodist tõusmisel ja kummardumisel (“silmade ees läheb mustaks või virvendab”).
Samuti võib tekkida ortostaatiline kollaps, teadvushäire ja isegi teadvusetus. Viimase põhjuseks on vere valgumine kõhuõõnde ja jalgadesse, mille tagajärjel jääb aju hapnikuta. Ehkki hüpotoonia on ohutu, tuleb seda ravida, kui nähud hakkavad sageli avalduma.
Abi apteegist. Hüpotoonia raviks tarvitatakse vererõhku tõstvaid vahendeid ehk siis kofeiini tablette, ženšenni sisaldavad preparaate, quaraanat või eleuterokokki sisaldavaid preparaate.
Hästi mõjub füüsiline aktiivsus, sportimine, aga samuti massaaž. Soovitatav on tarbida rohkem vedelikku ja hommikuti korralikult süüa. Püstiasendis ilmneva madala vererõhu korral mõjub soodsalt tugisukkade kandmine, mis soodustab vere jõudmist südamesse. Kui hüpotoonia on seotud mõne haiguse või haigusseisundiga, tuleb ravida põhihaigust.
Venelasel on see pudrusöömisest ja eurooplasel veinist.