Keha

Gripi vastu tuleb end vaktsineerida igal aastal (13)

Õhtuleht.ee, 12. november 2015 15:28
Foto: LIIS TREIMANN
Gripihooaeg on alanud ja Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Kadri Kõivumägi tuletab meelde, et kindlasti vajavad gripi vastu vaktsineerimist kõik üle 65aastased isikud ja lapseootel naised.

Ehkki gripivaktsiin on näidustatud alates kuuendast elukuust, vajavad Kõivumäe sõnul kaitset eelkõige alla viieaastased lapsed ning kuni 18aastased lapsed, kellel esineb kroonilisi kaasuvaid haigusi, nagu kopsuhaigused, südamehaigused, diabeet ja muid organsüsteemide patoloogiaid, kirjutab ajakiri Perearst.

Samal teemal

„Täiskasvanute seas vajavad vaktsineerimist kindlasti kõik üle 65aastased ning isikud vanuses 18–65, kellel esineb kroonilisi kaasuvaid haiguseid või kes tarvitavad ravimeid, mis vähendavad immuunsüsteemi vastupanuvõimet. Lisaks krooniliste haigustega isikutele on risk gripi raskemaks kuluks ja tüsistusteks ka adipoossetel isikutel."

Oluline riskigrupp on ka rasedad, kes vajavad vaktsineerimist igal gripihooajal, sõltumata raseduse trimestrist. „Kindlasti tasub vaktsineerida ka juhul, kui raseduse lõpuni on jäänud vaid paar nädalat – vaktsineerides raseduse lõpus, saab peagi sündiv laps kaasa ema antikehad," märkis Kõivumägi.

Arst lisas, et alati tuleb mõelda ka sellele, et vaktsineerides ennast, kaitseme teisi. „See tähendab, et kui olen vaktsineeritud, et vii ma oma rasedale või bioloogilist ravi saavale sõbrale, astmat põdevale lapsele või kallile vanavanemale grippi," selgitas ta. Seejuures tasub pidada silmas, et kaitsvad antikehad tekivad 14 päeva jooksul pärast vaktsiini manustamist.

Kui inimesed kurdavad justkui vaktsiini tõttu haigeks jäämise üle, on see Kõivumäe sõnul pigem kokkusattumus. „Tõenäoliselt vaktsineeriti neid ajal, mil nad olid juba viirusega kokku puutunud, ning haiguse väljendumine oli ajaline kokkulangevus," ütles ta, lisades, et gripivaktsiin sisaldab surmatud viiruse osi, mis ei ole võimelised inimorganismis paljunema ega haigust põhjustama.

Arst rõhutas, et kuigi punetus, turse, valulikkus ja ka kerge palavik on normaalsed gripivaktsiini kõrvaltoimed, mis on tingitud organismi immuunvastuse tekkest, on oluline inimest selles osas nõustada, et tekkivad sümptomid teda ei ehmataks.

Kõivumägi märkis, et kindlasti tuleks gripi vastu vaktsineerida igal aastal, sest vaktsiini koostis muutub lähtuvalt parasjagu ringlevatest gripitüvedest. „Maailma Terviseorganisatsioonil (WHO) on aastaringselt ülevaade maailmas ringlevatest gripitüvedest ning enamlevinud neist määratakse vaktsiini koostisesse."

Arst lisas, et aeg-ajalt võib küll juhtuda, et kui vaktsiin on juba valmis, hakkab levima täiesti uus tüvi, nagu oli näiteks 2009. aastal. „Sellisel juhul tuleb arvestada, et uue tüve vastu vaktsiin ei kaitse, kuid samas ei tohi unustada, et see annab endiselt kaitse kolme-nelja gripiviiruse tüve vastu, mis uue gripi tulekuga ei kao kohe kuhugi."