Hommikune köha ja hingeldus füüsilisel koormusel võivad tähendada tõsist kopsuhaigust (3)

WHO hinnangul suureneb kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) inimeste hulk üha, haigus näitab tõusutrendi ka Eestis. Prognoositakse, et aastaks 2020 on KOK surma põhjusena kolmandal kohal.

Haigust iseloomustab kopsumahu järk-järguline vähenemine. Selle peamine tekkepõhjus on suitsetamine, kuid KOK-i võib põhjustada ka pidev kokkupuude muude sissehingatavas õhus olevate ärritavate osakestega.

Haiguse korral tekib hingamisteedes krooniline põletik, mis põhjustab hingamisteede ahenemist ning häirib õhu sisse ja välja liikumist kopsudes. Põletik võib kahjustada kopsukudet ja tekitada kopsupuhitust. KOK-ile viitavad krooniline köha, suurenenud rögaeritus, hingamisraskus ja vilistav hingamine. Sümptomid ägenevad tavaliselt füüsilise aktiivsuse korral ja hingamisteede infektsioonide ajal.

SA TÜK Kopsukliiniku arst Ülle Ani märgib, et haige ise sageli ei märkagi oma köha, sest tema jaoks on see tavapärane hommikune suitsumehe köha pärast esimese sigareti tõmbamist. „Ühest küljest võib küll arvestada, et köha ja röga tootmine on organismi kaitsereaktsioon 4000 keemilise ühendi vastu, mis satuvad suitsu sisse ahmides hingamisteedesse, kuid sellega asi ei piirdu," selgitab Ani. „Ühtlasi tekib hingamisteedes põletik, mille tagajärg on kopsude elastsuse kadu, hingamisteede kitsenemine ja kopsude kiire vananemine. Paralleeli võib siin tõmmata suitsetajate naha elastsuse kadumise ja kortsude tekkega. Kui aga nahakortsud paistavad peeglist vaadates kohe välja, siis kopsude elastsuse kadu ei ole võimalik näha, küll aga on tuntav õhupuudus ja hingeldamine."

KOK on krooniline ja progresseeruv haigus. Selle puhul arenevad muutused varjatult ja väga aeglaselt mitmekümne aasta jooksul. Tavaliselt tuvastatakse haigus alles staadiumis, kus suur osa kopsude talitlusvõimest on juba kadunud. Haiguse mõju organismile ei piirdu vaid kopsudega, sellega seondub kogu organismi põletikuline seisund, millega võib kaasneda diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused, uneapnoe, osteoporoos ja lihasmassi vähenemine.

Haige vähendab hingeldamise korral tavaliselt enda füüsilist koormust, näiteks kõnnib aeglasemalt trepist üles. „Sageli märkavad just lähedased, et inimene hakkab hingeldama tavapärase füüsilise koormuse juures," nendib Ani. „Üldjuhul on teada, et kopsud on hea reserviga, arvatakse, et kopsud tagaksid piisava hapniku isegi 140-aastaseseks saamiseni. Suitsetava inimene kopsud vananevad aga kiiremini kui ülejäänud organism. Vanuses, mil tahetakse olla veel aktiivne, ei suuda kopsud enam selleks vajalikku hapnikku edastada."

Tänapäeval on võimalik haiguse kulgu aeglustada, sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada, kui õigel ajal arstile jõuda. Ravi põhitingimused on suitsetamise lõpetamine, liikumise suurendamine ja individuaalse ravikava jälgimine.

„Kui inimene märkab, et peab füüsilist koormust vähendama hingeldamise tõttu, siis on õige hetk pöörduda kopsu-uuringutele," paneb Ani südamele. „Uuringud näitavad muutust juba haiguse väga varases staadiumis. Ravimeetodite kohesel rakendamisel pidurdub kopsude kiire vananemine ja inimene saab jätkata elu piiranguteta. Mõnikord piisab ka lihtsalt suitsetamise lõpetamisest. Kui haigus diagnoositakse kaugele arenenud staadiumis, siis tuleb arvestada, et päris terveks saada pole enam võimalik. Ravi abil saab siis kaebusi leevendada. Kui ravi ei alustata õigeaegselt, muutub õhupuudus väljakannatamatuks, haige vajab kiirabi ja sagedast haiglaravi, mis võib tähendada ka pikka intensiivravi."

Kas sina põed kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust? Testi end siin. Testi tulemusi aruta arsti või pereõega.