Keha

Tekst ilmus esmakordselt 2010. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Kui naisel kõht valutab... 

Ille Grün-Ots, 26. november 2015 09:21
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kõht valutab, kohe hirmsasti. No nii hullusti, nagu oleks surm silme ees. Iga kuu kindlal ajal. Menstruatsioonivalud, öeldakse. Et naine oled. Miks ja keda valud tabavad ning mis nende vastu aitab, selgitab naistearst Naima Toomikas.

Valulik menstruatsioon ehk düsmenorröa

Samal teemal

Enamik naistest on kogenud valulikke menstruatsioone, eriti teismeliseeas, ja selles pole midagi ebatavalist. Nii mõnigi mäletab veel praegu, täiskasvanud naisena, kuidas kõht koolis niimoodi valutas, et kooliarst koju minema sundis. Hirm oli nahas ka: nüüd on minuga ikka midagi väga tõsist lahti.

Arstide keeles on aga valuliku menstruatsiooni jaoks täiesti konkreetne diagnoos: düsmenorröa. Düsmenorröa tekib siis, kui menstruatsioonitsükkel on muutunud ovulatoorseks ehk toimub ovulatsioon. See tekib tüdrukutel tavaliselt 6–12 kuud pärast esimest menstruatsiooni.

Valusaks läheb asi menstruatsiooni esimesel päeval või ka juba mõni tund või pool päeva enne menstruatsiooni algust. Düsmenorröa kestab päris pikalt, ikka 24 tundi, harva ka pisut kauem.

Kirjeldatud juhul on tegu primaarse ehk esmase düsmenorröaga. On olemas ka sekundaarne ehk teisene düsmenorröa, mille põhjuseks on mõne suguorgani haigus. Sekundaarne valulik menstruatsioon tekib enamasti mitte väga noortel naistel, enamasti kusagil kolmekümnendates.

Siis on iseloomulik see, et valu algab juba enne menstruatsiooni ja kestab kogu selle aja. Põhjuseks on sageli endometrioos, mille korral emaka limaskesta kude asub väljaspool emakaõõnt, näiteks munasarjades või emaka lihaskoes.

Tagajärjeks on see, et menstruatsiooni ajal toimub n-ö minimenstruatsioon ka teistes organites – sealt ka valu. Munasarjade endometrioosi võib vahel esineda ka väga noortel tüdrukutel, kes isegi veel suguelu ei ela.

Sekundaarse düsmenorröa põhjusi on veelgi, näiteks müoomisõlmed, põletikud jm.

Primaarse düsmenorröa korral ei ole naise suguorganeil midagi viga, kõik analüüsid on korras. “Diagnoosi panemegi sel juhul naise kaebuste põhjal,” selgitab Toomikas. Tavalised on tugevad alakõhuvalud, mis võivad kiirguda ka selga ja reite sisepinnale. Tõsise düsmenorröa korral võib esineda ka iiveldust, mõni kohe oksendab. Pea võib valutada ja kõht lahti minna. Närvilisusest rääkimata.

Miks menstruatsioon on valulik?

Mis aga esmast düsmenorröad põhjustab? “Algselt oli asja kohta mitu eri teooriat, aga nüüd on kindlaks tehtud, et valulikku menstruatsiooni põhjustab prostaglandiin. Tegu on hormooniga, mille sisaldus emaka limaskestas pärast ovulatsiooni suureneb. Kellel prostaglandiini tavalisest enam, need võivadki hädas olla. Menstruatsiooni vallandudes suundub prostaglandiin emaka limaskestast emaka lihaskesta ja põhjustab seal väga tugevaid spasme ning verevarustuse häireid. Seda naine siis tajubki emaka kokkutõmmete ja tugevate valudena,” kirjeldab Toomikas seda mehhanismi.

Mõnel naisel ei valuta aga kõht päevade ajal kunagi. Miks ühel valutab ja teisel mitte ehk siis miks mõnel naisel prostaglandiini rohkem tekib, ei oska arstid öelda. Mingi osa on kindlasti pärilikkusel.

Doktor Toomikasel on kõhtu valutavatele noortele naistele ka hea sõnum – menstruatsioonivalud ei pruugi kesta terve elu. “Valu võib mööda minna iseenesest, aastatega leevenduda. Tihti kaovad valud pärast sünnitust, sest naise organismi hormonaalne tasakaal muutub.”

Millest valu korral abi saab?

Abi saab Toomikase sõnul päris tavalistest arstirohtudest: aspiriinist, paratsetamoolist. Tänapäeval kasutatakse ka mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette, nagu ibuprofeen, diklofenak, mis pärsivad prostaglandiini eritumist. Kui tead, et su menstruatsioon on valulik, oleks tark hakata valuvastaseid tablette võtma juba 12–24 tundi enne menstruatsiooni algust, sest alati on kergem valu ära hoida kui hiljem tugeva valuga toime tulla. Kui aga naise tsükkel on väga ebaregulaarne, pole tihti võimalik õigel ajal rohtu võtma hakata.

Aitavad ka rasestumisvastased kombineeritud tabletid. Nende toimel muutub emaka limaskest õhukeseks, ovulatsiooni ei toimu, menstruatsioon kestab vähe päevi ja ka verd ei tule nii palju. Et limaskest on õhuke, ei eritu seal ka ülemäära prostaglandiini, mis emaka kokkutõmbeid ja valu tekitaks.

Toomikas soovitab valuliku menstruatsiooni ajal olla füüsiliselt aktiivne, mitte voodisse pugeda ja mõelda, et nüüd ma olen haige. “Ei ole haige, tegu on täiesti terve normaalse naisega, kelle suguorganid on terved. Pole mingit orgaanilist kahjustust ega patoloogiat,” rõhutab Toomikas.